2003 - Saaremaa
Saareaarde legendiraamat
Koostas: Tõnu Kraut
1101
Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi - tuultele avatud kõrgem koht, kuhu ehitati kogu küla veskid. 1925. aastal, kui külas oli 13 talu, seisis siin koguni 9 tuulepüüdjat. Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Neist neli on tüüpilised Saaremaa pukktuulikud, ehitatud käesoleva sajandi alguses. Keskel seisab veidi kõrgem 1927. aastal püstitatud hollandi veski. Selle kere pole kivist nagu "hollandlased" tavaliselt, vaid see on kaheksatahuline puuehitis.
Huvitav, kuidas kutsutakse suurrattaga hambumises olevat veskiosa?
1102
Saaremaa väikseim keskaegne kirik, pühitsetud Katariinale. Oma väiksusest
hoolimata siiski Saaremaa kirikuist kõige kaunim. Portaalid, võlvitoed ja
päiskivid on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides raiddekooriga. Sellist
kaunistuste pillavat, aga ka kunstilist taset ei kohta kuskil mujal eesti
paekiviarhitektuuris.
Saaremaale tüüpiliselt torn puudus ning kellad paiknesid lääneviilu rõdul.
Huvitav, mitu neljaharulist vitraaþlille kaunistavad altariseina akent?
1103
Selle koha valis Liivi ordu oma kindlustatud keskuse uueks asupaigaks pärast Pöide linnuse purustamist Jüriöö ülestõusu käigus. Linnuse ehitus oli karistuseks saarlastele, millest ka selle saksakeelne nimetus Soneburg, s.o. trahvi- ehk karistuslinnus. Linnus jäi ordu kätte 1564. aastani, mil viimane foogt Heinrich Lüdinghausen-Wulf andis linnuse koos juurde kuuluvate maadega Taanile üle. Kuigi 1558. aastal puhkenud Liivi sõja põhilised lahingud peeti mujal, ulatusid mitmed sõjakäigud siiski ka Saaremaale. 1568. ja 1575. aastal vallutasid linnuse rootslased ja mõlemal korral sai sellest nende tugipunkt Saaremaal. Et vältida selle kordumist, lasti linnus 1576. aastal Taani kuninga Frederik II käsul õhku. Sellest ajast ongi linnus varemetes seisnud.
Huvitav, mitu trepiastet on linnuse peasissekäigus, mis laskub 1. korrusele?
1104
Maalinn paikneb suurest maanteest ligi 2 km lääne pool madalal looduslikul
kühmul. See on Tumala mäe järel teine kõrgem koht ümbruskonnas, mis mereäärse
paigana pakkus asumiseks varakult soodsaid võimalusi. Muinasaja lõpuks kujunes
siin kihelkonna sõjaline keskus.
Veel praegugi on maalinna vallid väljastpoolt 10-11 meetrit ja seest 5-6 meetrit
kõrged. Linnuseõu on palju suurem kui Valjala või Kaarma linnustel. Kuigi
maalinna ei ole seoses 13. saj. vabadusvõitlusega kirjalikes allikates teiste
maalinnade kõrval mainitud, lubab arheoloogiliste kaevamiste leiuaines siiski
oletada, et ka seda linnust sakslaste poolt piirati.
Huvitav, mis taimed vohavad linnusevalli lohkudes?
1105
Juba kaugelt vaadates domineerib see Maarjale pühitsetud kirik ümbritseva tasase maastiku keskel ning mõjub oma massiivsuses pigem linnuse kui jumalakojana. Kirik põles välgulöögist 1940. a. Varemed on suudetud küll katustada, kuid põhiosas ootab kirik tänini taastamist. Kiriku arhitektuuris domineerib massiivne läänetorn, mis mõjub monumentaalsena ka ilma hävinud tornikiivrita.
Vastuse leidmiseks on soovitav omada taskulampi ja pisut turnimisjulgust. VÕI teha tähelepanelikku uurimistööd infotahvli juures.
Huvitav, mitu pulka on kõige kõrgemal tornis katuseluugini viival redelil?
1106
Selle soostiku üldpindala on 3980 ha ja ta on suurim omataoline terves Lääne-Eesti saarestikus. Suurema osa võtab enda alla raba, kus turbalasundi paksus on 3-4,5 m. Raba osas asub ka neli jäänukjärve. Üks neist tekkinud vanarahva arvates kohale, kus Kareda ja Koigi mõisahärra tülitsesid, ning järve põhjas olevat terve mõis.
Rabas on mitmekilomeetrine matkarada, paigaldatud on kolm vaatetorni. Varume meiegi aega jalgsirännakuks ja uurime välja - mitu astet viib maapinnalt läänepoolseima vaatetorni tippu?
1107
Selle tugevasti liigendatud rannajoonega poolsaare muudab eriliseks temal kasvav ürgilmeline lehtpuumets, mis on Eestis reliktne kooslusetüüp. Siit on uurimise käigus leitud 327 erinevat liiki taimi, sh hulgaliselt kaitsealuseid.
Tee läbi kauni metsa viib poolsaare tipus asuva majaka juurde. Majakaõue väravad on küll kahjuks võõrastele suletud, aga huvitav, mis kujundid kaunistavad neid väravaid?
1108
Üks külasepp alustas 1925. aastal 0,4 ha suurusele viljatule paerähakünkale iluaia rajamist. 30 aasta jooksul pani ta aeda kasvama üle saja puu- ja põõsaliigi. Paesesse pinda raius ta augud ning vedas sinna tuhandeid kärutäisi mulda. Seemnete ja pistokste hankimise eesmärgil käis ta läbi enamiku Saaremaa parkidest ja liigirikkamaist aedadest ning võttis ette retki Tallinna, Tartusse ja Viljandisse. Puud on koondatud gruppideks, reastatud alleedeks või kasvavad üksikasetuses. Aeda kaunistavad ovaalne bassein, massiivsed tammepingid ja omapärased kivid.
Huvitav, kuidas on HIIBAPUU ladinakeelne nimetus?
1109
See mõis asutati riigile kuulunud valdusena juba 17. sajandi II poolel. Tollane väheldane, sümmeetrilise põhiplaani ja kelpkatusega ühekorruseline härrastemaja ei erinenud pea millegi poolest paljudest teistest Saaremaa mõisahoonetest. 1808. a. omandasid mõisa Nolckenid. Ilmselt langeb nimetatud aega ka tänaseni säilinud vana mõisakeskuse väljaehitamine. Endine talupoeglik peahoone ehitati ümber klassitsismi printsiipidel. Hoone esine "au hoovina" kujundatud väljak piirati traditsioonilises asetuses ja kujus kõrvalhoonete - aitade ja tallidega. Veel praegu valvavad hoone peasissepääsu 20. sajandi algul Saaremaal moes olnud dolomiidist lõvikujud.
Huvitav, mitu kivimuna kaunistavad mõisa peaukse juurde viivaid teid?
1110
Siin külatagusel madalal heinamaal paiknes Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatud asulaid, mis on nime andnud tervele kultuurile - see on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Seljak, millel asula paiknes, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele.
Huvitav, mis oli selle mehe nimi, kes asulakoha 1930ndail aastail avastas?
1111
Mitu Saaremaa rändrahnu hoiavad sarnast legendi - Suure Tõllu naine kandnud kord sauna tarvis kerisekive kokku, põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud naisele jalale. Sel korral aga hakkas vapper naine valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo.
Viimasel ajal on kivi külastajad hakanud enda kohalkäimisest märke maha jätma. Huvitav, mis need on?
1112
See Martinile pühitsetud kirik on Saaremaa vanim ehitis ja pärineb 13. saj. I poolest. Siin asub massiivne dolomiidist ristimiskivi, mis algselt kuulus tõenäoliselt Haapsalu linnusekirikule ning on vainimaid raidkiviteoseid Eestis. Vahetult pärast 1227. aasta vallutust rajati siia kivikabel - selle müürid moodustavad praeguse kooriruumi seinte alumise osa. 1240. aastal alustati kiriku ühelöövilise pikihoone ehitamist, nii et algkabel jäi kooriruumiks. Esialgu jätkati veel romaani stiili vormides – ümarkaarsete portaalidega. Seevastu ehitise kõrgemates tsoonides - akende ja võlvide juures - näeme juba gooti stiilile vastavat teravkaart. Võlvidepealne oli kohaldatud redupaigaks: võlvidele viiv trepp ei alga põrandapinnalt, vaid trepiuks võidukaare lõunaküljelt paikneb umbes 3 m kõrgusel. Seega pääses üles üksnes redeli abil. Torn, mis omapäraselt paikneb kiriku lõunaküljel käärkambri peal, valmis tõenäoliselt alles 17. saj.
Huvitav, mis sõnadega algab tekst kirikuaias asuval Vabadussambal?
1113
Liivimaa kroonikas nimetatud Castrum Waldja oli Saaremaa keskne linnus. Ümarovaalse maalinna läbimõõt valli välisjalamilt on kirde-edela suunas 120 m, kagu-loode suunas 110 m; välisnõlva kõrgus 5-8 m. Valli harja ja sisenõlva katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Linnuseõue (pindala ligi 3600 m²) loodeäärel on kiviraketega kaevu ase. Linnuse kaevust võetud veega ristiti viimased paganatest eestlased.
Huvitav, mis aastal?
1114
1528. a läänistas Saare-Lääne piiskop G.v.Tiesenhausen Püha kihelkonda
jäävad 30 adramaad mõisa asutamiseks. 16. sajandi II poolel liideti sellele ka
naabrusse jäävad Tölsenite valdused, kuhu ehitati välja mõisasüda. Tõenäoliselt
sai Tölsenite järgi paik ka oma hilisema nime. Rahvasuus on nime kujunemist
seostatud aga ka Saaremaa muistse hiiu nimega. Läheduses asuvat koguni vägilase
haud. 17. sajandil Vietinghoffide perekonna valduses olles kujunes see piirkonna
suurimaks mõisaks. Hävingu tõi kaasa aga Põhjasõda ja 1708. - 1711. aastatel
möllanud katk, mis muutis Saaremaa peaaegu inimtühjaks ning halvas elu terveks
inimpõlveks. 1789. a. omandas mõisa G.Fr.v.Sass. Kui mandril tõi 18. sajandi
lõpp kaasa uued arhitektuurisuunad, siis siin, nii nagu kogu Saaremaalgi, hoiti
visalt kinni möödunud perioodi ehitustavadest.
Peahoonest ilmekamad on praegu kõrvalhooned. Neist üks - rahvasuus nn.
suvitusmajana tuntud elamu - on arvatavasti valminud mingi vanema kõrvalhoone
ümberehitamise teel.
Huvitav, mitu trepiastet viib suvitusmaja sissekäiguni?
1115
Selle mõisa kohta pärinevad varasemad kirjalikud teated 1509. aastast. Varasemad ehitusosad, tänaseni säilinud peahoone keldrites, pärinevad siiski alles 17. sajandist. Tollane härrastemaja oli ühekorruseline paekiviehitis. 19. sajandi keskpaiku omandas mõisa F. W. von Buxhoewden, kes härrastemaja uuendas. Hoonele lisati klassitsismi eelistatumaid ehisvorme - joonia sammastega portikus. Eriti ilmekalt väljendus klassitsismi idealiseerimispüüe aga ümbritseva pargiala kujunduses. Härrastemajale olid taustaks põlispuud ning ümber ansambli lõunaosa paigutatud kolm kaaravadega väravehitist, millest praegu on säilinud vaid üks, mis tõstab esile peahoone kesktelje.
Huvitav, mitme sambaga on hoone portikus?
1116
Rahvasuu on kõnelnud sellest järvest kui põhjatust. Seda ta siiski pole, sest kõige rohkem 16 m sügavusel on kõva põhi vastas. Teadlaste arvamust mööda on järve sünni aastaks umbes 700. aasta e.Kr. Selle järve "teke" juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.
Huvitav, mis aastaarvu kannab kivilaud järve ääres infotahvli kõrval?
1117
Henriku kroonikas seda linnust ei mainita, ilmselt ei ulatunud siia mandrilt lähtunud sõjakäigud. Nagu selgub Liivimaa vanemast riimkroonikast, oli Hag Carmele saarlaste väe kogunemiskohaks 1260.-1261. a. ülestõusu ajal, kui siia tuldi varju ordu, Riia piiskopi, Tallinna foogti, Tartu ja Saare-Lääne piiskopi vasallide ühendatud vägede eest. Vaenlase väed laastasid Saaremaad, põlevate külade suits oli katnud kogu maa. Hag Carmele pärast käis äge võitlus. Maalinn õnnestus vallutada tormijooksuga. Võitjad olevat saanud rohkesti siia varjule toodud saaki: kaks ööd oli neil kulunud selleks, et kanda ja ajada linnusest ära kõik, mis seal oli. Saarlastel tuli veel kord tunnistada sakslaste ülemvõimu.
Huvitav, mis puu kasvab linnuseõuel?
1118
Selles Peetrusele ja Paulusele pühitsetud kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruselisest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae. Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Saaremaa kirikutest on siin kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja puuskulptuur, mis kujutab Küreene Siimonit, kes aitas Kristusel risti kanda. Kuju on valminud tõenäoliselt 1450. a. paiku, praegune värvkate pärineb aga alles 1778. aastast.
Huvitav, mida pakub arhailises kirjaviisis kivitahvel välisseinal kiriku valmimisaastaks?
1119
19. See mets on ainuke tamme enamusega looduslik park Saaremaal. Puude keskmine vanus on 150 aastat, üksikutel kuni 300 aastat. See on meil üks vähestest säilinud loodusliku tekkega pargiilmelistest puistutest. Noored tammed arenevad saartel tänu mahedatele talvedele elujõuliselt, kuid nn. "täiskasvanu ikka" jõudes on nad sageli madalatüvelised ja okslikud: tamme kasv halveneb, kui ta juur läbi õhukese pinnakatte paeni jõuab. Nii on kujunenud ka see tammik. Võib oletada, et tammiku vanima põlvkonna moodustavad puud, mis jäid järele Peeter I algatatud laevastikuehituse kampaaniast.
Kaks tamme on loitsitud kahele kuulsale Aavikule. Huvitav, mis nende meeste eesnimed on?
1120
Luidestunud rannik 2-4 m (kohati 6-8 m) kõrguse aktiivse rannaastanguga. Luited moodustavad ebamäärase kujuga madalate küngaste rühmasid. Kogu rannavöönd on geoloogiliselt noor: nii luidete teke, kui ka nende abrasioon mere poolt algas siin Hilis-Holotseenis Limnea mere ajal. Praeguseks on luidete teke peaaegu lakanud. Olenevalt veeseisust, rand kas stabiliseerub või rannaastang taandub. Sama protsess jätkub ka praegu. Liiva-kruusarand astangu ees on keskmiselt 10-15 m lai.
Paiga nime järgi võiks arvata, et suplemas saab käia magedas vees. Peame igaks juhuks ise järele kontrollima :) Kui ujumas käidud, siis vaatame, mis numbreid kannab kilomeetripost luidetele juhatava teeviida juures?
1121
8.oktoobril 1944, sügisöö pilkases pimeduses segunesid Eesti Laskurkorpuse sõjamehed taanduvate hitlerlaste suure kolonniga. Tekkis mitu tundi kestev ränk lähivõitlus, kus vastaste eristamiseks omadest tuli käsikaudu kiivri kuju kombata. Lahingupaigas on vennashaud ja mälestussammas.
Huvitav, mitu kivinägu on raiutud mälestussambale?
1122
Sadam rajati I Maailmasõja ajal poolsaarele ehitatud kindlustuste juurdeveosadamaks. Enne viimast sõda oli siin tihedalt asustatud elujõuline piirkond. 1944. a. ränkade lahingute eel viidi elanikkond sõja jalust Saksamaale.
Huvitav, mis keeltes on tekst seda kurba seika meenutaval kivil?
1123
Siinse tuletorni ajalugu ulatub 1646. aastasse, mil Liivimaa kindralkuberneri Gabriel Oxenstierna nõudmisel ehitati kaevusarnane puittuletorn. 1770. aastal ehitatud suur neljatahuline kivitorn püsis kuni II Maailmasõjani. Selle 36 m kõrguse kivitorni lasksid sakslased ööl vastu 24. novembrit 1944 õhku ja see purunes täielikult. Juba 1945. aastal ehitati ajutine puidust torn ja 1960. aastal valmis praegune 52 m kõrgune raudbetoontorn.
Teel tornist edasi sääre tippu möödud mingi rajatise maakividest vundamendist. Huvitav, mis aastaarv on paremal pool rada oleval tahvlil?
1124
NSVL vägede Saaremaa võimsaima ja moodsaima rannakaitsepatarei juurde pöörab rada maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee neljandalt kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist obelisk. Seal on säilinud ka patarei vaatlustorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Patarei koosnes komandopunktist, kahest maa-alusest suurtükitornist, vaatlustornist, katlamajast ja sõjaväelinnakust. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 m paksuse laega. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 40 km kaugusele. Kui Saksa väed patarei lähedusse jõudsid, õhati kaitseehitised. Pärast seda täitusid need veega.
Huvitav, mitu suurtükimürsku seisab obeliskil?
1125
Nii nagu Kärlal oli ka siin kirik juba keskajal. Kiriku puust kantsli meisterlikult nikerdatud detailid viitavad kunstisidemeile Lüübekiga 17. saj. alguses. Kantsel kuulus algselt Kuressaare Laurentsiuse kirikule, mis aga 1710. aastal maha põles. Päästetud kantslidetailid kasutati ära siin kirikus, kus varasem dolomiidist kõnetool oli lagunenud. Viimasest on säilinud reljeefse ornamendiga kaetud ümar jalg ning aadlivappe kujutavad raidreljeefid. Dolomiitkantsli tahkudeks olnud 16. sajandil raiutud plaadid on müüritud kiriku põhjaseinale.
Kirik sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Sellest annab tunnistust tahvel kiriku ukse kohal. Huvitav, mis sinna kirjutatud on?
1126
See pank paikneb poolsaare kitsa "kaela" lähedal ning on jälgitav ligi kahe kilomeetri pikkusel rannalõigul. Siin võib kõikjal leida omapärast jämedateralist helehalli lubjakivi, mis koosneb meriliiliate varrelülidest ja nende osistest. Puuraugud tõendavad, et säärase ilusa ja puhta kivi paksus ulatub kohati 10 meetrini. Kui liiliate varrelülid on purustamata, meenutab kivim lausa sõrmusehoidlat, siit ka rahvapärane nimetus - sõrmuspaas.
Pangale juhatavast viidast 0,5 km kirdesse algab jupp asfalteed, sealtsamast keerab ka rada randa. Rannas lebab vana kollane kaluripaat. Huvitav, mis numbrit see kannab?
1127
Kui sõrmused ja paat (p.1126) ära vaadatud, tuleme tagasi asfaldi algusesse ja
proovime järgmised kümmekond km mööda Ariste lahe kaunist kaldapealset sõita
etteantud kiirusega.
* Fikseerime oma stardiaja.
* Alustame keskmise kiirusega 62 km/h
* Kui jõuame teeristini, kus näitab viit LÕMALA 11, siis pöörame vasakule ja
jätkame kiirusega 52 km/h
* Tiirimetsa sildi juurest jätkame kiirusega 42 km/h
* Punase tuuliku juurest jätkame kiirusega 50 km/h
Kui jõuame "Anna teed" märgini suuremal teeristil, siis vaatame, mitu minutit on kulunud?
1128
Saaremaa kõige kõrgemal ja vanimal alal asub 1957. aastal asutatud
looduskaitseala. Ala kõrgeima tipu kohta annavad teatmeallikad vastukäivaid
andmeid – nimetatakse Suurmäge ja Raunamäge, kõrgusi 51 kuni 58 m. Maantee
ääres, ühel kõrgeimatest küngastest seisab vaatlustorn. Kaardil ei ole torni
asukoht küll märgitud, ent tema leidmine ei tohiks raske olla.
Tornist on näha Kihelkonna kirik ja Viki mastid, parema ilmaga haarab silm
Vilsandit, Harilaidu ja Kärla korstnaid, väga hea nähtavusega on silmapiiril
Kuressaare loss, Sõrve ja isegi Kõpu majakas Hiiumaal.
Huvitav, kui palju maksab tabalukk, millega on suletud kast torni tipus?
1129
See mõis pärineb 18. saj. II poolest. Barokkstiilis ehitatud härrastemajal on massiivne poolkelpkatus. Hoone on säilitanud laia eestrepi, kuid mansardkorruse pealeehitamine ja akende laiendamine on teda tugevasti moonutanud. Mõisaõue kaunistavad korrapärased kiviaiad.
Siit mõisast põlvneb kuulus admiral ja maadeavastaja, kes sündis 20.IX 1778 siinsamas lähistel Lahetagusel. Huvitav, millal ja kus on surnud see kuulus admiral?
1130
Ilmselt on meil täna võimatu selle autoga Eestimaal rohkem lääne poole sõita. Nägemisulatuses on Eesti läänepoolseimad laiunukid. Massiivsetest paelahmakatest pankrannik seisab avamerelainetele vihaselt vastu. Siin maailma otsas vahti pidanud punasõdurid on varemetes seisva hoone seinale jäädvustanud pühadest asjadest pajatava teksti.
Huvitav, mis seal kirjas on?
1131
Selle väikemõisa varasemad osad pärinevad keskajast, keldri kujundavad vasallilinnuse müürid. 17. sajandil valmis tuleroaks langenud ehitisest säilinud müüriosi kasutades uus, võlvitud roovialusega mõisamaja. Järgnev suurem ehitusperiood sai teoks 1785.-86. aastatel, mil hoone omandas põhiosas oma hilisema väliskuju. Neljas ning selle praeguse arhitektuuri suhtes otsustavaks kujunenud ehitusetapp on seostatav 19. sajandi 20-ndate aastatega. Maitsekalt valitud detailidega (näit. esifassaadi kolmnurkviil, vabatrepp keskteljel) saavutati kooskõla nii ehitise üldproportsioonide kui kogu ansambli kompaktse, geomeetriliselt suletud ehituslaadiga. Hoonestusele liitub meeleolukas pargiala, mida varem ilmestasid pargipaviljonid, rikkalikus arvus ning kujunduses dolomiidist dekoratiivdetailid: lõvikuju, kraatervaasid jne. Praegu asub siin mõisas Eesti vanima looduskaitseala administratiivkeskus.
Huvitav, kes oli see riigimees, kes siin möödunud sajandi algul sündis?
Kui võimalik, otsime üles ja külastame nn. Kivimaja ning uurime muuhulgas välja,
kuidas on meriskorpion inglise keeles!
1132
See Miikaelile pühitsetud kirik kuulub saare vanimate hulka. Asula oli keskaja alguses üks Saaremaa olulisemaid keskusi. 13. saj. keskpaiku alustatud kirikule oli plaanis püstitada pikihoonega ühelaiune kindluslik läänetorn, kuid nähtavasti katkestas algstaadiumis olnud ehitustööd aastail 1260 - 1261 toimunud ülestõus. Ehitustööde jätkumisel jäi torn ehitamata. Ehitus lõpetati Kaarma kirikuga enam-vähem üheaegselt, tõenäoliselt 1270. aastail. Kirik oli kohandatud kaitseks, redupaigaks oli võlvidepealne ruum, kuhu pääses läänevõlviku põhjamüüris oleva trepi kaudu. 1638 ehitati kiriku naabrusesse kivist kellatorn. See on Baltimaades ainus kirikust eraldi seisev kellatorn. 1897-1899 lisati kõrge läänetorn, mis oli ühtlasi ka majakas. Reljeef tornifassaadil kujutab kiriku kaitsepühaku, peaingel Miikaeli võitlust lohega.
Huvitav, kuhu ilmakaarde on suunatud eraldiseisva kellatorni sissekäik?
1133
See muuseumtalu on tüüpiline Lääne-Saaremaal. Enamik tänaseni säilinud hooneist on pärit 19. saj. keskelt. Suurema osa eksponaatidest on valmistanud talupere kuue põlvkonna jooksul. Hoonetekompleksi kuulub elumaja (vundamendita palkmaja), rehielamu, ratastemaja, sepikoda, suveköök, kaks aita ja suitsusaun. Hooneist paarisaja meetri kaugusel asub pukktuulik. Muuseumi rajamiseks ei olnud vaja teha kogumistööd: lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Muuseum rajati tänu sellele, et viimane peremees Jakob Reht (1886-1969) loovutas enamiku talus säilinud etnograafilist tarbevara tasuta riigile.
Kui muuseumis käidud, siis kiikame bussipeatuse tagaküljele. Huvitav, mis nime kannab vasakult teine hall postkast?
1134
See poolsaar on huvitav oma mitmekesise looduse ja kaunite randade poolest. Poolsaare läänerannikul asub vana sadam, mille kaudu 1930ndail aastail toimus läheduses asuvast kivimurrust kaevandatava pae väljavedu. Loodetipus asub hiljaaegu Saaremaaga liitunud noor luitene poolsaar. Luiteliivad rändavad tuulte ja lainete koosmõjul, nii et kunagi rannast eemal paiknenud tuletorni vundament on praegu lainete limpsida. Veel aasta tagasi sai autoga otse torni juurde sõita, ent hapra pinnase kaitsmiseks on nüüd tee mootorsõidukeile suletud. Autoga võime aga läbida kaardil punktiirjoonega märgitud ringi.
Huvitav, mitu minutit võtab aega selle ringi läbimine keskmise kiirusega 42 km/h ?
1135
Seda on peetud Saaremaa vanima teadaoleva raviasutuse asukohaks. Nimelt ehitasid ordurüütlid kroonika andmeil 1240. a. paiku hospidali "saare läänerannikule, ühe hea ja paljukülastatava sadama ligidale". Kohanimi võib tõesti tuleneda sõnast "pidal", mis laensõnana algselt tähendas nii pidalitõbe kui hospidali.18. sajandist pärineva mõisahoone taga asub barokne regulaarse planeeringuga park, mis on rajatud endise maalinna kohale. Pargis, maalinna sees on teine, vaid 17-meetrise läbimõõduga ja 2 m kõrgune ringvall, nagu maalinna väike koopia. Mõisnik Toll, agar muinsushuviline, on selle väiksema "linnuse" kujundanud oma pargi kaunistuseks.
Huvitav, mitu astet on väikese linnuse välimisel trepil?
1136
Saaremaa vägimees olnud heasüdamlik ja vastutulelik pruunisilmne hiiglane, ainsaks puuduseks võib-olla liiga äkilisevõitu loomus. Üks Tõllu lemmikpaiku olnud aga Kihelkonna kant ja Viidumäe ümbrus. Viidumäel armastanud Tõll puhata, kuna sealt avanes hea vaade ümbruskonnale ja kaugele merelegi. Tõll olnud suur puhtusearmastaja ja tahtnud pärast oma raskeid rassimisi ja pikki rännakuid kõvasti vihelda. Selleks aga tuli saun ehitada. Sauna raius üles muidugi peremees ise, kuid selline väike asi nagu kerisekivide kohalekandmine jäi naise hooleks. Sellega aga läks nagu ikka – põllepaelad rebenesid, kivi Piretile varba peale, riid majas...
Huvitav, mis numbrit kannab kerisekivi tähistav betoonpost?
1137
Sellel kohal tülitsenud seitse mõmmi. Nende lahutamiseks lasknud Jumal nii kõvasti vihma sadada, et tekkinud järv. Otid läinud ära, igaüks ise suunas, mistõttu järv on seitsmesopiline.
Meil on siin paras võimalus teetolmu maha loputada. Huvitav, mis värvi on riietuskabiinid supelrannas?
1138
Ehituselt kõige võimsam maalinn Saaremaal. Linnus paikneb küladest eemal metsas, liivaluidetel, mida osalt piiravad sood. Looduslikult on paik väga hästi kaitstud: loodeküljelt voolab läbi väike oja, ida ja kagu pool on 3-4 m kõrgused liivaseljakud. Linnuse rajamisel on liivaseljakud omavahel ühendatud, nii tekkis ovaaljas, välisnõlvalt kuni 10 m kõrgune ringvall. Maalinna välisläbimõõt on loode-kagu suunas 270 m, ristipidi 70 m. Õue pindalalt on linnus Saaremaa suurim - ligi 18 000 m² .
Huvitav, mis puuliik domineerib linnuseõuel?
1139
See pank ei ole küll nii kõrge ja suursugune kui naaberpoolsaarel paiknev Mustjala, ent on sellevõrra kaunim ja maalilisem. Külarahvas on autoga pangale sõidu ära keelanud, aga jalutajal ongi mulje ehedam, seepärast jätame auto bussipeatuse juurde ja teeme paarikilomeetrise jalutuskäigu. Neeme tipule on pandud hiljaaegu toimunud mereõnnetuse mälestuskivi.
Huvitav, mis on sellel oleva teksti esimene rida?
1140
See pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest - 21,3 m. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja ta kerkib paese müürina otse veepiirilt. Paarisaja meetri kaugusel rannast asub merealune järsak, mis on tormiste ilmadega nähtav rööbiti rannaga kulgeva vahutavate murdlainete joone näol.
Huvitav, mida tähendab inglisekeelne nimetus CRINOID?
Kasutatud materjalid:
www.saaremaa.ee
"Kas tunned maad" Eesti Raamat 1965
"Saare maakond" E.O.Map 1992