2009 - Jõgevamaal ja Tartumaa idaosas
Suveseikluse 3. päeva legendid

Koostasid Aigar ja Tiit

8301 - Aadliperekond nr. 1909

Sinna suguvõssa on kuulunud:

- Rootsi õuejunkur
- ooberst
- rittmeister
- Eestimaa aadlilippkonna ooberst
- baltisaksa maalikunstnik
- Eesti sõjaväelane ja kirurg
- suurel hulgal erinevas auastmes kõrgeid Vene sõjaväeohvitsere
- baltisaksa jutukirjanik ja luuletaja

Osa selle suguvõsa liikmetest on oma viimase rahupaiga leidnud tänavuse Suveseikluse piirkonnas asuval matmisplatsil.

Vihje: aardeni viib tee mööda kaunist pärnaalleed ning möödub ka väikesest järvekesest. Ja muidugi ei jää see mõisast kaugele.

Mis värvi oli pruudi siidkleit?

8302 - Rajaja

Üsnagi lähestikku, sama tänava ääres, asuvad kaks pühakoda. Ühest palvemajast on alles vaid kellatorn, mis renoveeriti endise pühakoja varemetele (pühakoda ise hävines sõja ajal). Teise palvemaja ehitasid aga siiapoole Peipsi järve põgenenud Novgorodi kaupmees Nikita ja üks Moskva bojaaridest Morozovitest. Tõsi, sadakond aastat hiljem see palvela lammutati, kuid nüüd on samal kohal kirik.

Vastuseks saada summa: mitu kella on säilinud kellatornis + teise pühakoja majanumber?

8303 - Miikaeli

NB! Paralleelselt tänavalt saad enamasti kohalike käest soodsate hindadega osta nii värsket kurki-tomatit-sibulat kui ka suitsukala. Varuge sularaha!

Autori sünnimaja seinal asuval mälestustahvlil kujutatud küünalde arvule liidad juurde majanumbri. Mis saad tulemuseks?

8304 - Kostrikovi ( x )

Keset võpsikut paikneb punastest tellistest postmodernne hiidkompleks, mis meenutab rohkem tulnukate linnakut, ning sinna viivad hea asfaldiga sirged teed. Ei, see ei ole stseen kusagilt õudusfilmist, vaid taoline koht on täiesti tänavuse Suveseikluse piiridesse jääv. Kompleks, mida uudistada, on seal suur - et aga jõuda meid huvitava maja juurde, on teil vaja pisut guugeldada - leida "Sm. Kirovi" nimelise geopeituse aarde koordinaadid ja neile koordinaatidele liikuda.

Milline aastaarv on sellele majale valgetest tellistest laotud?

8305 - Murdunud telg, mis muu

Üsnagi suurel osal tähelepanuväärsematest puudest on olemas ka legend, mille kohaselt see puu olla seotud mõne krahvi, kuninga või hertsogiga. Nii ka seekord - ehk siis kangelaseks on Vene keisrinna Katariina, kelle vankritelg murdunud ja püsti maasse löödud teljest hakanudki tamm kasvama.

Selle tamme vanuseks loetakse ligi 400 aastat, kuid rahvasuu räägib ka 1000, 2000 ja isegi 3000 aastast. Samuti räägitakse, kuidas kohalik parun olla tamme õõnsuses oma külalistele kohvilaua katnud.

Õõnsust paraku enam ei ole, sest 20. sajandi alguses pandi see puu põlema ning nii õõnsus kui ka suurem osa tammest hävines. Tähelepanuväärne on aga see, et tervikuna säilimise korral oleks tegemist olnud Eesti jämedaima tammega. Tänapäeval seisab tugede najal aga püsti vaid üks võimas oksaharu.

Mitu soldatit sinna kunagisse õõnsusesse sisse mahtus?

8306 - Ainult hulludele ( x x )

______________________?

8307 - Traagika lähiajaloost

1996. aasta 11. oktoobril juhtus traagiline õnnetus Jõgevamaal sirgel metsavahelisel liivateel, kus Scania palgiveoauto kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis PAZ-tüüpi koolibussile külje pealt sisse. Bussis oli 39 12-13aastast last, kes maastikumängult koju sõitsid. Surma sai kaheksa last - neli poissi ja neli tüdrukut, üheksa last sai raskesti vigastada, kannatada said ka bussijuht ja ta abikaasa.

Unustame hetkeks kõik iidsed anastamised, sõjad ning küüditamised, otsime üles seda nukrat sündmust meenutava tagasihoidliku mälestuskivi ning leiame ka mõne hetke nende laste mälestamiseks... kes olid kellelegi õed-vennad, kellelegi lapsed, kellelegi lapselapsed.

Mis on lühim sõna mälestuskivilt?

8308 - Koidukiire järgne ehapuna

Ei saa mitte vaiki olla,
lauluviisi lõpeta:
vaikimine oleks vale,
sunniks südant lõhkema.

Tahan õige tasa laulda,
tasa kannelt helista,
et ei sind, mu kõige kallim,
lauluga ma tülita.

Aga kui torm minu kandlelt
kostab siiski kõrvu sull´,
siis sa ise oled süüdi:
miks nii armas oled mull´!

Jätkame vähemlüüriliselt: mis numbrit kannab luuletuse autori sünnikodus skeemil kuivanud kuusk?

8309 - Ebaõnnestunud needus

Kui aga juhtub käidanessa
Jalakanda pistma jõkke,
Kes sind enne ise kannud:
Siisap, mõõka, sõbrakene,
Murra jalad tal mõlemad.

Selle apsaka läbi needussõnade lausumises leidis oma traagilise lõpu Eesti rahvaeepose kangelane, kes seetõttu oma jalgadest ilma jäi... ning erinevalt Boriss Polevoist olid talle need haavad surmavad.

Mõõga (oletatava) asukoha juurde on jõekaldale püstitatud kena infotahvel. Mis aastal see püstitatud on?

8310 - Kolmas päev, viimane seiklus

Selle tegelasega, kellele antud muuseum pühendatud, on võimalik täna veel vähemalt ühes antud rajameistri seikluses virtuaalselt kohtuda. Tavapäraselt kujutatakse seda kangelast inimesest tunduvalt suuremana ning et proportsioonidest paremini aru saada, on teisele poole sõiduteed (põrgu varuväljapääsust natuke edasi) paigaldatud sedamõõtu tegelasele sobiv tool. Proovige istuda, lõbusad fotod on garanteeritud.  J

Samas on tarkade poolt välja arvutatud, et arvestades kõiki kordasaadetud kangelastegusid ja muidu tükke, peaks selle vennikese pikkuseks hoopis 300-500 meetrit olema... mine seda tea. Igatahes kui jõuate ajavahemikus 10-16, siis võite ka sinna majakesse sisse kiigata, mida kaks penigi uudistavad J

Kõrvalasuvalt mäelt saad aga teada (ja vastusena ära saata), mis on see (peale lume), mille näppamine lubatud on?

8311 - Rudolfi paat

"... Sume pühapäevane suveõhtu. Päike säras madalal metsa kohal ning pihlakad õitsesid. Maailma olid vallanud uudised värskest noorpaarist, kes Rootsis kolme päeva eest ühte olid heitnud ning õhk oli paks linnulaulust, kes kogu ilmale Gustavi uuest pruudist, Margaretist kiidulaulu esitasid. Käes oli juuni.

Rudolf aga istus oma maja ees trepil ning popsutas piipu. Päevad, mis veel pikenesid ei tekitanud vanas kaluris enam rõõmutunnet, vaid silmist võis lugeda pigem väsimust. Ainult mõni päev veel, ning tuleb taas päevi jõuludeni lugema hakata. Ta ohkas raskelt ning mõtles paadile, mis kaldale kuivama oli jäänud. Viimane kord kui vana kalur võrkudel järel käinud, triivinud paat kividesse ning alumiste laudade vahelt hakkas vett paati nirisema. Nüüd läheb aega, kuni ta end lainete vahel taas tunda saab. Taas kostus ohe.

Järsku kostis taamalt kabjaplagin. Küla olid juba päeval vallanud uudised, et naabrimees ühes naisega nüüd uue elaniku külla toob. Am-mu polnud siinkandi maa tundnud lapse jalapatsutusi või puud neid lapse kilkeid. Küla on taas värsket verd juurde saanud Vana Rudolf tõstis hekteks pead, ent langes seejärel mõtteisse. Jah, see paat. Paat on vaja enne heinakuud veel korda saada. Ja nüüd veel laps külas..

Pererahvas jõudis maja ette ning noor Eedik kanti ema süles tuppa. Kalurist isa vaatas lapsele uksel heldinult otsa, silitas lapse pead ning lubas naerdes naisele, et nii pea kui poiss pead kandma hakkab, kasvatame noorest kaluri. Ema tundis juba siis uhkust sirguva mehe üle, hoolimata sellest, et poiss alles täna ilmavalgust näinud oli. Peremees viipas veel ukselt üle tee istuvale Rudolfile kes tervituseks vastu mühatas ning seljataga see uks sulguski. Punane päike oli metsatuka taha veerenud ning aeg oli ka Rudolfil piibust tubakas tänavakivide vahele kallata ning tuppa magama minna.

Rudolf viskas end ahju kõrvale maha, puhus viimast valgust andnud küünlaleegi ning proovis uinuda. Mõtted paadist, noorest Eedikust, kelle luksumist üle tee veel kuulda oli ning see kohutav sääsepinin aga takistas une tulekut. Ta vähkres linade vahel kuid ei leidnud seda õiget asendit. Mõttes siiski see paat, vesi ning mälestused viimastest võrgusilmadest, suutis ta siiski uinuda.

Äkitsi keset ööd see kardetu juhtus. Alguses vaikselt, siis järjest valjemini oli kuulda üle tee lapse karjuvat hädakisa. Rudolf võpatas taas ärkvele ning uni, mis niigi visalt tuli oli lõplikult kadunud. Torisedes läks Rudolf aknale ning vaatas kahtlustavalt vastasmaja poole. Aknast paistis vaid väreleva varjuna noore ema siluett, kes last magama kussutab. Ent kisa ei vaibunud. Vihasena haaras Rudolf oma mantli ning sammus küünal käes mööda munakivi teed ranna poole. Kui und ei ole, siis vähemalt paadi nägemine võiks killukese head meelt siia niigi raskesse öösse tuua.

Teekond rannani oli pikk. Paat oli umbes poole tunni tee kaugusel. Eks sadamani oleks ka kiiremini jõudnud, ent see ei oleks olnud see koht, kuhu Rudolf jõuda tahtis. Paati ei hoidnud vana madrus teps mitte teiste silma all, vaid seal, kus vaade veele kõige parem. Mälestused hommikustest päikesetõusudest paadis, ühes piibu ning viinapudeliga tekitasid siiani veel neelatusi ning seda enam suurenes soov see paat lõpuks sõidukorda saada. Jalutanud umbes 500m, tegi vana Rudolf teeristis hetkeks peatuse ning võttis siis suuna vana trahteri poole. Mitte, et nälg näpistas - hilisel öötunnil oli vana kalameeste istumispaik ka suletud, vaid tuuletum teekond sihtpunkti viis sama radapidi. Jõudnud jalutada veel umbes 15 minutit, märkas Rudolf vana Vova't, kes nukralt ranna ääres seistes jalge ees olevat maad piidles. Nii hilisel ajal veel tema väljas? Eks sõda ei olnud temastki mööda läinud. Lisaks tervele mõistusele jättis sõtta ta ka mõlemad käed. Rudolf püüdis märkamatult temast mööda hiilida, et mitte vana sõjardit häirida ning jätkas oma teekonda, kuni juba tuttav munakividega kaetud sadama tee vasakule alla ranna poole keeras. Enam ei ole kaugele minna - vaid servast üles, vanast paadikuurist mööda ning seal ta seisab. Vana paat, mis ketiga rauast kapi külge aheldatud... "

Mis aastal käis TOXA?

8312 - Sängiserval kiikumas

Autori poolt silmas peetud voodi on päris kõrge servaga. Ilmselt magas seal keegi päris suur.

Mitu astet viib voodi äärele?

8313 - Mõista-mõista

Vilgub keset nägu.

Originaal-Pavel käis siin 16.05 .... ?

8314 - ".. igav liiv ja tühi väli.. "

Kirjaniku sünnikohta tähistab täna vaid kivi.

Vastuseks saada 4. sõna kivilt.

8315 - Hiiemägi - koduküla keskpaik

"...Alfred oli üks õige Eestimaa mees. Üheti oli ta üks igati tubli põllupidaja, teisalt väga hea jahimees ent enne kõike - hea mees oma naisele ning tubli isa lastele. Ise oli ta pärit Välgilt kus ka lapsepõlev möödus. Nüüd peab talu ühes perega Riitja kandis. Jahti pidada ta armastas. Tihti läksid nad ühes meestega mitmeks päevaks metsa. Hobused rakendati vankri ette ning ühes koos sõideti metsa saaki ootama, et hiljem põdralihast suppi keeta või nahk ühes sarvedega seinakaunistuseks panna. Alfred ei olnud sugugi mitte napsumees. Seda ei saanud aga paraku öelda tema jahiseltsiliste kohta. Ikka oli nõnda, et nii kui hobune pea metsa poole keeranud, tuli ka punn pudelilt maha ning metsaveerele jõudes olid kaaslased juba lõbusas meeleolus. Alatihti lõppes ka jahilkäik selliselt, et Alfred üksi loomi laskis ning lastud ulukid hiljem meeste vahel ära jagati, et kõikidel saak kodus ette näidata oleks. Eks muidu võib kodus üteluseks minna, miks meel nii hea, aga saaki ette näidata pole.

Kord jälle metsa poole minek oli ning Alfred taas oma hobuseid vankri ette rakendamas. Naine mureliku näoga talliuksel ning uurimas, et mis Alfredil viimasel ajal juhtunud, et saak nõnda nigel. Varasemalt ikka mitme põdra kaupa liha tagasi toodud, nüüd siis sedasi, et vaevu pool põtra saani peal Alfredi toodud. Lapsed nälgas ja tali tulekul. Külmad ilmad ees ja põldki juba paljas. Et ega Alfredil ometi viinakurat külge hakanud ning jahipidamise asemel hoopis pudel peas kinni ole. Alfred eitanud hundijalavee lembust ning kinnitanud, et sellist kurja kindlasti ei ole. Küll aga jäänud mõtlikuks naise mure üle ning lubanud naisele, et seekord saab saak hea olema.

Ka ülejäänud mehed juba hoovi peal ootamas ning kõigil suur kihk jahile minna. Võrdlevad õlma all olevaid kesvamärjukese pudeleid ning kihistavad naerda kui noored plikatirtsud enne väljanäitusele minemist. Alfred aga jalutab kindlal sammul meeste poole, viipab neile tervituseks ning kutsub vankrile. Hoovist välja jõudnud, seletab meestele, et seekordne jaht ei lähe nii, kuis eelmised. Naine on kodus näljas ja paljas, lapsedki külmetavad ja üksi kõigi eest jahti pidada mees enam ei jõudvat. Mehed jäid küsivalt üksteisele otsa vaatama... "

Alfredi lapsepõlvekodust leiad mälestuskivi. Kivi tagant trepi. Mitu astet on trepil?

8316 - "On üks tamm.."

On üks tamm. Ja see tamm on ühe kiriku hoovis. Ja selle kiriku lähedal on surnuaed. Ja selles surnuaias on üks mälestusmärk. Ja see mälestusmärk on ühele sõjale.

Teine sõna monumendilt.

8317 - Kosjaskäik

Kord Nigula mees Kuusikule kosja läinud. Äiapapal aga põua tõttu kaasavara anda polnud ning väimehe põrgu koos seitsme asjaga saantnud. Väimees läindki. Läinud aga nii rutakal sammul suurest vimmast peremehe vastu, et lausa põrgutulest läbi põrutand ning ega enne pidama saand kui põlved poolest saadik märjad. Seepeale suurest murest lähedalasuvasse kõrtsi läinud ning pudelisse uputama asunud. Kuna see vilja ei kandnud, hakanud mööda maanteed põhja poole tagasi jalutama ning teeristist samas suunas läbi võsa murdma hakanud, kuni pisikese veesilmani jõudnud. Veesilma kaldal olnud hüppetorni roninud, murdes ronides nii mõnedki astmed ning peaga vastu põhja hüpanud, kukutades veel saapagi hüppetorni seinte vahele. Nii saabas kui hüppetorn on tänagi veel huvilistele vaadatav.

Mitu astet on hüppetornil alles?

8318 - Hans ja Grete

Nõidadest on lasteraamatutes palju kirjutatud. Tuttavad lood Hansust ja Gretekesest, kes metsas toidu maha loopisid ning seejärel nõiamajja sattusid või kanajalgadega nõiamajadest ei ole vast kellelegi võõrad. Eks tänu oma mobiilsusele on nimetatud majakesed (ning mis seal salata - ka nõiad) suutnud end inimeste pilgu eest ära peita. Küll aga on rõõm teatada, et tänase seikluspäeva alale jääb üks taoline majake, mis isegi mõne kaardi peal ära märgitud. Külasta seda maja, tutvu olukorraga ning objektidega, mida seal lisaks majakesele veel näha on ning leia vastus küsimusele.

Mis raamatust ja mis tegelane seisab katuse all teiste omasuguste seas täpselt keskel? Vastus kirjuta kokku (nt. "kevadelible")