Koostasid Andre ja Tõnu
1862.aastal ehitati mõisaomaniku Keiserlingi kingitud maatükile puukirik. Aastal 1878 valmis samal maatükil praegune kirik ja kihelkonnakool.
Vastuseks saada summa, mille saad kiriku seinal oleva nivelirovka numbri ning Karl Robert Jaaniste ja Ida Murruste koos töötatud aastate liitmisel.
Täpselt aasta tagasi, 2007. aasta juulis avati ühe viimases sõjas mahapõlenud puukiriku asukohas mälestuskivi tähistamaks 300 aasta möödumist selle ehituse algusest. Samaaegselt avati siinses kultuurimajas rändnäitus Konstantin Pätsi tööst ja tegemistest. Ka endise hävinud kultuurimaja asukohas on üks mälestuskivi, kuid mitte meenutamaks kunagist ehitist.
Mis on viimase rea keskmine sõna kivil?
Mõisapargi servas kasvab omapärase kujuga mänd, mille külge lasknud legendi järgi mõisnik talupoegi piitsutamiseks siduda. Pargis on ka kivi, mida vanal ajal päikesekella alusena kasutatud.
Mis on esimene sõna mõisavalitseja perekonnas sündinud Eesti geoloogia aluserajaja mälestuskivil?
Möödasõitvad autod on tee kohale kasvanud haru kõvasti räsinud. Vaatamata sellele püüab kaitsealune mitmeharuline põlispuu pilke kogu oma uhkuses.
Mis tänaval asub firma, kes on paigaldanud puu kõrvale liiklusmärgid?
Viiemeetrise ümbermõõduga 18m kõrgune kaitsealune vana puu on seest õõnes ning hävimisohus. Suveseikleja leiab siit aga järgmisi seikluslegende.
Mitu puuslikku on näha karu selja taga?
Parki on püstitatud mälestuskivi Liivimaa Talurahva Pärisorjusest vabastamise 50. aastapäevale pühendatud ürituse korraldajale.
Mis on teise rea esimene sõna tema sünnipaika tähistaval mälestuskivil?
Kunagise kalmistu asukohas on praegu kivimürakas, kus kirjas selle paiga nimetused vanadest aegadest tänapäevani.
Ülevalt kolmas nimi?
Seda suurt kivimürakat hoidnud talu nr.17 peremees Jaan talukoha iluks ja mälestuseks tulevatele põlvedele.
Tahame teada Jaani perekonnanime.
Mälestussammas taastati vanade fotode ja leitud kivikildude järgi selle kunagisel kujul ja taasavati alles kuu aega tagasi. Meid huvitab aga kahel korral purustatud mälestussamba algne asukoht.
Õunapuu mälestuseks on istutatud üks teine puu. Mis liiki?
Eesti esimest künnivõistlust on meenutamas mälestuskivi kahe maantee ristil.
Mitu mutrit on adral?
Pastor Ernst Sokolovski algatusel avati Eesti esimene omalaadne kool.
Koolimaja seinalt saame teada, et hoone aadressiks oli mingil ajal Kingissepa tänav, maja nr..........?
Köstri tütar Florentine õppis Pärnu tütarlastekoolis. Eesti rahvusliku teatri ning näitekirjanduse rajaja sünnikohta on paigaldatud mälestuskivi.
Mis on viimase rea keskmine sõna tahvlil?
Hoone peasissekäigu kohal on tänaseni säilinud mõned kunagises kohalikus klaasivabrikus toodetud spetsiaalsed kumerad aknaklaasid. Siinse vabrikukooli esimeseks õpetajaks oli mees, kes kuni 23. eluaastani kandis nime Jaan Jensen.
Aastaarv mõisa peahoone ees kivil?
Säästla küla ajalugu ulatub aastasse 1624. See fakt on jäädvustatud suhteliselt tagasihoidlike mõõtmetega kivisse teeristi läheduses.
Kivilt saame lisaks teada ka seda, mis oli küla tolleaegne nimi. Saada see vastuseks.
Lähedalasuvas altvoolu-vesiveskis pidasid kunagi möldriametit J.V.Jannseni esivanemad.
Mis number on veski ees asuval elektripostil?
Maaparandajad on ühed vähestest, kelle nimesid raiutakse kivisse nende eluajal.
Otsige üles fotol olev maaparandajate kivi ja saatke vastuseks töödejuhataja perekonnanimi.
Valga Muuseumis asub ühe C.R. Jakobsoni lähedase sugulase, tõlkija ja pedagoogi vahakuju.
Tema hauaplaadilt aga saame teada, mis on töö?
Kirjuta kokku (ilma tühikuta) ruumi nimi, millel seinal on pildil olev elukas ning mis marki on kartulivõtumasin.
Vastuse saab ajavahemikul 10-17. (Muuseumi pileti hind täiskasvanutele 20 kr ja õpilastele 10 kr)
Ülesvõetud kitsarööpmelise raudtee asemel on nüüd autoga sõidetav tee.
NB! Ettevaatust, eriti pimedas - sild on vaid väheke laiem sõiduautost, puuduvad piirded ning igasugused hoiatusmärgid.
Silla alla on kirjutatud kaks sõna - saada need vastuseks kokkukirjutatult.
Kivipostidele toetuvat poolpehkinud puitsildust hoiavad lagunenud posti kohal sissekukkumise eest vaid silla alla tõmmatud terastrossid. Väga halvas seisukorras sillale ei soovita isegi jalgsi peale minna.
Aga polegi vaja, sest tahame teada sillale lähima elektriposti otsas olevate isolaatorite arvu.
Mitte kaugel kõmumaigulise amatöörmodelli emale kuuluvast poest on võimalus jalgsi üle laia jõe saada.
Mitu konksuga varrast on haagitud peatrosside külge?
Kui uskuda kirjet jalakäijate silla all paisutammi betoonplokil, ehitati see EPT VPÜ poolt.
Millal?
Kuigi ühelt poolt lähenedes puuduvad sissesõitu keelavad liiklusmärgid, asub objekt eramaal. Seega päikeseloojangust päikesetõusuni võite vägagi ebasoovitavateks külalisteks osutuda ja hoiatus silla ühes otsas valusaks tõeks saada.
Tahame teada silla alla kirjutatud aastaarvu.
Endise koolimaja taga oleva rippsilla betoonpüloonidele on soditud kaks sõna.
NB! Eramaal austame peremehe õigusi ja vajadusel küsime ikka luba ka.
Millise tähega algavad mõlemad sõnad?
Kunagine raudteesild on väga halvas seisukorras. Silla üks ots on alt lagunenud, samuti on ära vajunud toestustamm. Sillale sõitmine autoga võib kurvalt lõppeda, seega peatame auto ja läheme sillale jalgsi. Ettevaatust pimedas! Igasugused keelavad ja hoiatavad liiklusmärgid puuduvad!
Vastuseks saada sillale kirjutatud sõna.
Jalakäijate silla laudise all on kandvaks elemendiks rauast pikitorud. Silla keskel seistes ja allavoolu vaadates näeme üht rajatist.
Detailidesse laskumata - mis see on?
Jalakäijate silla käsipuu peal on keegi katsetanud aerosoolvärvi omadusi.
Mis värvi on kollasele käsipuule lastud aerosoolvärvijutt?
Sarnaselt eelmistele raudteeminevikuga sildadele puuduvad ka sellel piirded ja hoiatusmärgid.
Mis on silla kõrval oleva raudtala all?
Pikk rippsild tundub olevat viimasel ajal vähese kasutusega ning näitab mõningaid väsimuse ja vananemise märke. Siiski veel täiesti kõlblik jõe ületamiseks.
Mis on kritseldatud rauast püloonile?
Hoiatussilt kaldal manitseb originaalse disainiga silda kasutama sihtotstarbeliselt.
Esimene sõna hoiatussildilt?
Hoiatusmärkide ja piireteta kitsas sild nõuab ületamisel ettevaatlikkust, eriti pimedas. Siin lähedal asub reovee puhastusjaam.
Kes on Olavi ja Kristo vahel?
Kui keegi teleka ette seisma jääb, teistel ruumisviibijatel vaatamist segades, on kombeks segajat noomida: "Astu eest, ega sa .....st ei ole!" Punktiiriga tähistatud kohanimega monofunktsionaalsesse asulasse on täna asja meilgi. Muuseumis tutvustatakse tööstusharu ajalugu ja saab ka vahetult meistrite tööd jälgida. Avatud 11-18.
Muuseumi tagatoas seinal rippuvalt tikitud rätikult saame teada, mida tädi täna teeb.
"Minu arvates ei ole suurimat armastust kui sõduri armastus. Ühised ohvrid, ühised kannatused seovad... " Need sõnad pärinevad Eesti sõjajärgse vastupanuliikumise kõige silmapaistvamalt mehelt, Lääne- ja Kesk-Eesti metsavendade üldtunnustatud juhilt, kelle kohta liikus arvukalt legende juba tema eluajal. 1946. aastal Rootsist siia tagasipöördununa hukkus ta 1949. aasta detsembris koos venna ning teiste kaaslastega NKVD haarangus oma punkri ukse juures. Punkri asukohta tähistab vapratele metsavendadele püstitatud rist.
ETTEVAATUST! Teel on ärauhutud truupe!
Ristil kolmanda mehe eesnimi?
Ümbruskonnas ringi hulkudes leidsime toreda puhkekoha koos varjualuse ja matkaraja kaardiga. Kõrval paistis ka purre, mis näis matkarajale juhatavat. Kuipalju me aga ei otsinud, rada jäi leidmata. Purde taga algas tihe padrik, kõik rappa viivad jäljed haihtusid lirtsuvate kanarbikumätaste vahel. Üksnes vaatetorn kõrgus rabajärvede vahel. Seega jääb meil pikem rabamatk seekord tegemata. Torni aga tasub sellegipoolest ronida - sinna viib laudtee ja vaade on meeliülendav.
Mis sõna on rohelises kirjas torni katuseluugil?
Küla kohta on esmateade aastast 1241. Küla põlisust tunnistab ohvrikivi, millel on 57 lohku keskmise läbimõõduga 4-5 cm, ning pärn, mida peetakse jäänukiks omaaegsest ohvrihiiest.
Saada vastuseks kõige suuremate tähtedega kirjutatud sõna lohkudega kivi sildilt.
Tõtt-öelda arvasin ma, nähes tee ääres silti "Imeloomad", et noh, küllap näidatakse raha eest näuguvat kassi ja sitsivat koera. Oh neid eelarvamusi :) Igal juhul tasub selle kunagise koolimaja külastamiseks rohkem aega varuda, sest vaatamist ja kuulamist (pererahvas on väga jutukas ja sõbralik) jätkub kauemaks.
Avatud kl 12-21. Kl 14 ja 18 ekskursioonid. Kollastele särkidele tasuta!
Elutoas, eraldi puuris elava suure papagoi nimi?
"Meie ei oota looduselt armuande, vaid võtame need ise" oli nõukogude-aegne mõtteviis, millest juhindudes maastikke suuremahuliselt ümber kujundati, jõgesid uutesse sängidesse suunati, metsadest ja soodest suuri põllumassiive kuivendati. Säärased grandioossed tegemised väärisid ka jäädvustamist. Muistse Rapla-Türi maantee äärest leiame suurelt kivilt sildi:
HIIEMÄE MP. OB.
EHITAS .... A.
RAPLA RAJ. KOONDIS
Mis aastal?
Õnneliku saatusega mõis -- kuigi ta 1905. aastal müürideni maha põletati, taastati ta 1906-1910 veelgi uhkemalt barokses stiilis ja on hilisematel aastatel pidevalt kasutuses olnud -- eri aegadel nii kodumajandus- kui parteikoolina.
Mõisapargis on presidentide istutatud tammed. Kui suur on vanima ja noorima istutamise aastate vahe?
Mis number on betoontulbal pärna juures?
Prie jūros miega sesės trys
Jas slegia pančiai, neviltis
Klajoja lyg elgeta pajūriu
Dvasia tautų garbės
Mitu lüli on ketil?
Siinne mõisnik asutas Eesti esimese lasteaia. Meie aga tunneme huvi hoopis omanäolise sepikoja vastu, mis tänu oma nurgatornidele meenutab keskaegset kindlust. Tänapäevased tattninad on torni paraku labase kritseldusega "kaunistanud".
Keskmine sõna graffitylt?
Pärnadega juhtub sageli nii, et kui kõrges eas puu hukkub, siis kasvab tema juurevõsudest uus "põõsas". Siin on see põõsaski auväärsesse ikka jõudnud ja iga üksik võsu tõsise puu mõõtu kasvanud. Kuivõrd neil aga juurestik on ühine, loetakse seda 21-harulist pärnaperet üheks puuks.
Puu taga on vanad maakivist müürid, nende taga omakorda kasvab 5 puud. Huvitav, mis liiki need on?
Järjesta fotodel kujutatud objektid põhja-lõunasuunas, alustades põhjapoolseimast. Vastuseks tähejada.
1973. aastal rajati maaparanduse käigus paisjärv ning ehitati küün paisjärve lähedale mäenukile. Küün sai nii uhke ja suur, et kohalikud naljahambad ütlesid - nagu estoonia teater. Küün põles maani maha 1992. aasta suvel, mäenukile jäi aga nimi külge.
Praegu katab mäge kaunilt hooldatud puisniit. Järve kirdenurgas on supluskoht ja lõkkeplats.
Lõkkeplatsi juurest paistab üks silt. Küsime vokaalide arvu sildi tekstis.
Sulane magand tee ääres ja härra läinud mööda: "Mis magad siin?" "Ega ma ei maga, aga ma mõtlen, vast härra paneb palka juurde." Ja oligi järgmine päev mõisa kutsunud ja oligi pannud juurde. Seda võib uskuda kah sest härrast, see olnud niisugune lollakas.
Üks neist siinkandi õnnetutest mõisatest, mis 1905. aastal Tallinnast kohalesõitnud rüüstajate teele jäi ja maha põletati. Silmatorkavaks arhitektuurielemendiks on hoone mõlemal tiival paiknevad silindervõlviga tõllakuurid.
Mõisaõue hoitakse korras, hoone müüride vahel kasvab aga võsa. Astudes virtuaalselt(!) mõisa esikülje rõduuksest sisse, põrkame sees reaalselt vastu kaske. Vaadates paremale, näeme teist kaske (jälle reaalselt). Selle kõrval kasvab noor puu, mille liigikaaslasi nii hoones kui mõisaõuel veelgi kohata võib.
Mis liiki puuga on tegu?
Rappa viiv laudtee saab alguse külalislahke talu juurest ja ongi õigupoolest talupere enda ehitatud. Seetõttu on siin kõik veidi teistmoodi kui muudel rabaradadel. Muuseas saab rabas mängida omamoodi võrk- ja korvpalli. Ka keset raba asetsev torn, milleni laudtee viib, on omanäoline.
Mitmenurgeline on torn?
Mäel oli ennem ohvrikivi. Ümberkaudne rahvas käis kõik seal ohverdamas. Ohverdamiseks viidi ikka alati midagi värsket ehk uudisvilja. Kord oli keegi mees õlut teinud ja saatnud ka õlut ohverdamiseks. Ta pole seda ise viima läinud, vaid saatnud kellegi teisega. Läinud juba tükk aega mööda. Mees arvanud, et eks nüüd ole juba õlut küll kohal ja hakanud õlut jooma. Nii kui ta saanud õlut mekkida, kohe löönud vaadi vits pealt ära ja õlut kõik põrandale. See tähendas, et õlut ei olnud veel kohal.
Maausuliste ja suusaturismi arendajate vahel hiljaaegu ägedat riidu põhjustanud mägi tundub alt vaadates üsna tagasihoidlik, ülesronimine aga võtab päris võhmale. Mäel on kaksiktipp, tagumisel tipul on peidus ristiga kivi.
Mis aastaarv on ristiga kivil?
1054. aastal vallutas vene vürst Izjaslav "Solntsa ruka" nimelise linnuse. Tõenäoliselt oli siinsel väheuuritud linnusel muinasajal üpris suur tähtsus. Mõne aasta tagustel väljakaevamistel rekonstrueeriti jupp linnuse salakäiku.
Huvitav, mitu palki selle lage toestavad? Hoiatus - ülesanne võib väga kogukatel või väga puhaste riietega seiklejatel teatavat vastumeelsust tekitada ;) Aga rajameister ise käis ja luges ka!
Selle mõisa kohta kirjutas Londoni kunstnik Elisabeth Rigby aastal 1841: "Kui välimus tõotas toredust, siis ületas sisemus kaugelt kõik ootused ja mul jäi üle ainult sulgeda silmad teatud lihvimatuse suhtes ja soovida, et lakkaksin lõpuks kujutlemast end kuningalossis viibivat." Paraku hävis see toredus 1905. aastal jäädavalt.
Meid huvitab mõisa juurde kuuluv, 1815. aastal ehitatud objekt, mis küll jääb kaardilt napilt välja, nagu ka mõisaase ise. Kl 9-17 on seiklejad oodatud sisse astuma ning oma käelisi oskusi proovile panema.
Mis aastast alates on hoone kasutusel oma tänases funktsioonis?
Muistendi järgi olnud siin vanasti raudväravatega linn, mis vajunud maa alla. Hiljem kuuldud selle koha peal kirikukellade helinat.
Täna tasub matkarajal käies urukoerad rihma otsas hoida ja jälgida, et taskust asju maha ei pudeneks. Muidu on tõsine oht nii ühtedest kui teistest ilma jääda.
Mine matkaraja tähise nr. 7 juurest mööda vaevuaimatavat rada 20 m kagu suunas. Otse rajalt leiad väikese õõnsa kuusekännu. Sellest vasakul maapinnalõhes peidab end kilekotike uute legendidega.
Mõisahärral olnud väga häid veine, mida ta salajas keldris hoidnud. Ainult üks toaneitsi oli võind seda teada. See oli aga saladuse ühele küla noormehele, kellega ta sõbrustand, edasi rääkind. Härra, sellest teada saades, oli lasknud neiu keldri müüri sisse müürida. Igal sügisel olla kuulda selle neiu nuttu.
Samale suguvõsale kuulus siinmail palju uhkeid mõisaid, paraku elasid nende omanikud üle oma võimete ja mõisad käisid sageli käest-kätte. Meid praegu huvitav barokses stiilis mõis jäi aga suguvõsa valdusse kuni võõrandamiseni.
Vaadates ringi mõisapargis, leiame omapärase paekivist rüütlilossi matkiva laululava ning selle tagant üle jõe viiva kaarja purde.
Loeme kokku purde täislaiuses lauad ning liidame neile laululava ehtivad kivimunad.