Rada: Aigar
Kohalikus seltsimajas seadsid end sel suvel sisse üheksa tudengit, kes vabatahtlikuna Eestisse tulid. Muude abitööde hulgas tekkis neil mõte üle värvida ka kohalik bussipeatus.
Mitu ristikheinalehte on bussipeatuse ümmargusel postil?
Et selle jõe lätte ja suudme veetasemete vahe on ainult 3,5 meetrit, muutubki suurvee ajal mõnikord jõe voolusuund ja vesi hakkab hoopis tagasi lätteks oleva järve suunas voolama. Rekordaastal, kusjuures, olevat taoline tagurpidi voolamine kestnud suisa 39 päeva! Tagurpidi vooluga lõiku kutsutakse kohalike seas ka Järvejõeks, kuna tavapärane jõesäng on siis üleujutuse tõttu kordades laiem. Mis jõega on tegu? Virumaa Entsüklopeedia andmetel on tegemist pikkuselt Eesti üheksanda jõega, mida aga laiuselt ületab vaid Narva jõgi; samuti on tegu Eestis ainsa täies ulatuses laevatatava jõega.
Tahad lisavihjet? Selle jõega on seotud näiteks ka isetehtud õhusõidukite võistlus Karsumm.
Vikipeedia andmeil läheb üle selle jõe 10 silda. Mine neist järvele lähimale ja leia sealt pind, kus on end muuhulgas jäädvustanud Ilona, Urmet ja A+H. Milline on suurim aastaarv sellel pinnal?
Selle isiku abil on võimalik ühte siduda taolised inimesed nagu Jaan Manitski, Aleksander Eelmaa ja Ado Vabbe. Aasta enne oma surma suutis ta saada isegi Eesti NSV rahvakunstniku austava tiitli... kuid praegu mälestab teda tema kodukandis vaid lakooniline kivitahvel maanteekraavi pervel.
Tahad lisavihjet? Selle saad siis, kui ooperihuvilisena parteris oma esteetilise naudingu kõrghetkel silmad taeva poole tõstad :)
Kui vanaks elas ülalmainit' isiku kraavipervel asuv naaber?
Nagu Eesti Ekspressi lugejad hiljuti teada said, lõid 1919. aastal koolipoistest vabadussõdalased just sellest mõisast välja nelisada punaväelast-hiinlast. Samuti on siinkandis toimunud Vabadussõja lahingut täpsemalt kirjeldatud romaanis "Nimed marmortahvlil" ning kujutatud samanimelises mängufilmis.
Tahad lisavihjet? Selle mõisaga (mida küll enam ei eksisteeri) on lisaks seotud teatud niite pidi Jaan Kross, Aino Kallas, Eduard Tubin ning vana hea Tiesenhusen.
1919. aasta lahingu mälestuseks on püstitatud mälestuskivi. Mitut nööpi sellel on kujutatud?
Üheks eesti ajaloo tuntuimaks kaebelauluks võib ilmselt pidada lugu, mis algab nii:
Oh! ma waene Tardo Liin:
Mes sündi nüüd siin minnoga
Perratu ma olle siin:
Kes woib mo päle Kaeda?
Mo Pat mulle teggi sedda,
Et mul johtu ni suur Hedda,
Sedde pea nüüd tundma siin,
Oh! ma waene Tardo Liin.
Tuli ju meelde, kes autoriks? Ülejäänud ülesande osa on nagu suveseiklustel ikka - autor surnud, kivi mälestuseks püstitatud, suve-seikleja vutt-vutt-vutt kivi juurde (ühelt poolt) ja loeb sealt aga vastust maha.
Vastuseks tahame teada, mis aastail kaebelaulu autor kivi andmeil elas?
Selle koha ametlikus veebilehes on kohta kirjeldatud järgmiselt (NB! guugeldamise lihtsustamiseks on tekst jäetud muutmata):
"Antud koha tugipunktiks on väike palkmaja parklaga, kus asub matkaradade skeem ning sealt algavad ka matka- ja jalgrattarajad. Matkaradadest saab valida 6,5 km täispika raja, 2,5 km lasteraja ning 2 km Tervislike eluviiside matkaraja vahel. Jalgrattarajad on 8 ja 13 kilomeetrised. Talvel on tähistatud suusarajad pikkustega 0,5; 1; 1,5; 2,5 ning 3 km. Radadele on ehitatud telkimis-, puhke- ja pikniku-pidamiskohad. Matkarajad on tähistatud lisaviitadega, infotahvlitelt saab lugeda infot külade ajaloost. Ökokäimla asub radade algus-punktis."
Meie küsime: kelle jälg on all paremas nurgas?
Siinse lahingu kohta on üles tähendatud järgmist:
Suurem lahing algas kõrtsi lähedal 23. jaanuaril 1919. aastal. Puna-kaartlaste poolel sõdis kuulus VI Tukkumi läti küttide polk, valgete poolel Kuperjanovi partisanide pataljon.
15. jaanuaril 1895 Aegviidus sündinud, Narvast pärit endise Eesti polgu ohvitser oli Saksa okupatsiooni ajal Tallinnas öövahiks, osalenud põrandaaluses kaitseliidus. Kohkumatu kui lõvi, oli see noor mees, tuline isamaalane, sõja algusest peale kõik lahingud kaasa teinud ikka esimesena võitlusse tormates. Ta võis püss käes kuulirahe all jalutada ja kui seda imeks pandi, vastas: "Kolm aastat olen sõjas olnud ega ole haavata saanud - need punased nadikaelad ei saa ammugi pihta." Paraku sai siin tema õnn otsa. Paljastatud peaga kogunesid sõjakaaslased langenu ümber. Leitnant R. Sabolotnõi käes oli langenu viimane kiri, millel pliiatsiga märge: "Lahti teha, kui mind maha notitakse" Kirjas oli juhend, kuhu teda matta ja palve aidata ema "kui punased ta Narvas veel ellu jätnud".
Järelsõnas seisis: "Pagana tore oli ise mõelda oma surma peale, õige lõbus. Ainult tahaksin näha, kuidas mind maetakse ja kuulda Chopini leinamarsi helisid. Kartets omalt poolt teeks punastele lõbusaid helisid oma kolme pilliga."
Jutuks olnud kõrts pole ajahambale vastu suutnud pidada ning vaid selle varemed on veel tee ääres. Vaatamisväärsust seal seega suurt ei ole, kuid sellegipoolest tasuks sinna sattudes peatuda ning korraks meelde tuletada neid, kes oma elu kodumaa eest andnud on.
Kui selle meeldetuletuse käigus ühtlasi leiate üles, mis aastanumbrit kannab Vabadussõja lahingukohale suunav teeviit, oletegi ühe linnukese suveseikluse seikluseloendisse juurde saanud.
Enamasti kui tuuakse sisse võrdlus Tartu Ülikooli peahoonega, on tegu sammastega, mille olemasolu rõhutada tahetakse. Jah, selles mõttes on ka meid huvitav maanteekõrts ülikooli peahoonega sarnane - tal on sambad :) Peale sammaste on omapära veel - algselt Tartu-Riia maantee postipoiste peatus- ja hobustevahetuspunktiks olnud hoone sai juurdeehituste käigus mõlemale poolele tugevalt kaardunud tiivad.
Tahate hoone asukoha kohta lisavihjet? Aga palun: 1960. aastatel sinna asulasse koolimaja ehitades leiti lähedalasuvast karjäärist kruusa seest "suur kont", mis hiljem osutus mammuti paremaks õlavarreluuks
Jõuame jutujärjega taas sammaste juurde - kui mitu sammast siis ehib selle kõvera kõrtsi sirgeimat osa?
Tumekollase katkendliku joonega on tähistatud paarikilomeetrine matkarada.
Milline on maksimaalne võimalik punktisumma juhul, kui ära süüa üks jänesekapsa leht?
Eelmisel aastal oli rajameistril kiiks panna seiklusesse suurel hulgal nõukogude-aegseid militaarse sisuga mälestusmärke ja -kivisid. Sel aastal on olukord parem ning taolisi kiva on küsimustes sees vaid üks - punalendur Rudolfi ja revolutsionäär Osvaldi mälestuseks püstitatud.
Kui vanaks elas kivi andmetel vendadest vanem?
"Mustikas parandab ainevahetust, nägemisteravust ja silma võrkkesta verevarustust. Värske mustikaga on ravitud maksa ja sapihädasid, soolepõletikke ja maohaavu. Väga hästi mõjub mustikas aga seedehäirete korral. Kõhukinnisuse korral on soovitav värskeid marju süüa 400-600 g päevas, kõhulahtisuse korral kuivatatud marju 40-50 g korraga 3 korda päevas. Ka neerukivide puhul on soovitav pikema aja jooksul mustikaid ja maasikaid tarvitada kas koos või vaheldumisi.
Kuna mustikas on üldse hea terviseparandaja, siis võiks iga päev kuni veel marju metsas jätkub, süüa üks klaasitäis mustikaid, pigistada marjad katki ja lisada veel juurde üks supilusikatäis mett, see on väga tervislik." (Terviseleht 2000, nr.28)
Selles talus juba mustikatest puudust ei tohiks tulla - seda kasulikku marja kandvad põllud on suuremad kui mõne mehe majakrundid. Täna ongi kõigil huvilistel sobiv võimalus pilk peale heita sellele, kuidas põllu peal mustikate kasvatamine käib, näha erinevaid sorte ning sekka kuulata ka peremehe pajatusi. Et aga liikumisruumi on piiratult ning tegevus väga kaootiliseks ei läheks, on kokku lepitud kolm kellaaega, mil taluperemees huviliste grupid vastu võtab ja neile valdusi tutvustab - 12:00, 14:00 ja 16:00.
Asukoha lisavihje: lähedalasuva järve nime järgi seal end puhtaks küll ei saa
Mis on talu postkastil asuva telefoninumbri kolm viimast numbrit?
NB! 11-18 Septembris 1954 ostis Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut Võrtsjärve kagukaldal Rannakülas mahajäetud Petseri talu endale välibaasiks. Sealt see algaski. Algselt taheti eluma-ja kõrvale ehitada veel ka võrgukuuri; kuurist kasvas aga mõttes kahe-korruseline majake, mis oleks maksnud kolmsada tuhat rubla. Akadee-mia juhtkond pidas projekti liiga kalliks. Tehti uus projekt - maksu-mus viis miljonit -, see kinnitati. Praeguseks on sellest talust kujune-nud sisuliselt omaette asutus, mis uurib kõiki Eesti järvi ja jõgesid. Samas hoones asuvasse muuseumisse on Suveseikluse raames kõigile osalejaile prii sissepääs. Peale kohviku ja kena järvevaate nautimist heitke pilk peale kõikvõimalike akvaariumite ja ahingute kogule.
Mis on see tarbeese, millest on valmistatud väikseim vedruta ahing?
Paarikilomeetrine matkarada algab las-kumisega ning kulgeb mööda Võrtsjärve kallast. Mööda rada liikudes jõuad peagi kahe fotoga infotahvlini. Üks foto kujutab 2002. aasta kevadist kõrget veeseisu.
Millist aastat kujutab teine foto?