Koostasid Tõnu ja Merit
1. Kihelkonnakool asutati juba aastal 1723, pidevalt hakkas see tööle 150 aastat hiljem. 1893-1907 elas ja töötas siin õpetajana kirjanik Jakob Tamm, 1892-1897 aga õppis Anton Hansen-Tammsaare. Tasub sisse astuda ja tarkust taga nõuda meilgi.
2. Huvitav, mitu vagunit on fotol oleval rongil?
1923. aastal asus siinset kogudust teenima laia silmaringi ja hea kõneanniga pastor Voldemar Kuljus. Tema jutlused ei olnud kammitsetud pühakirja raamidega, vaid käsitlesid elu laiemalt, sealhulgas ka kirjandust ja teadusesaavutusi. Vanameelsetele koguduseliikmetele tema valgustuslikud jutlused ei meeldinud, see viis 1929. aastal koguduse lõhenemiseni. 1939. aastaks ehitasid vanameelsed endale uue kivikiriku, mille torn, rõhutamaks kogudustevahelisi erimeelsusi, on Eesti kirikute jaoks erandlikult idaotsas.
Kes vastutab vana, kolhoosiajal kuivatiks ümberehitatud kiriku tuleohutuse eest?
Selle koha nimi pärinevat muistendist, mille järgi Kalevipoeg olevat näljahäda leevendamiseks kalad Peipsi järvest mööda jõge üles ajanud. Siin möödus ka kirjaniku Wilhelm Küchelbeckeri lapsepõlv. Kunagises mõisapargis, kirjaniku mälestuskivi vastas üle tee kasvavad kolm suurt kaitsealust pärna.
Huvitav, mitu lindude pesakasti on puude otsas?
Juhan Smuuli tuntud poeem "Järvesuu poiste brigaad" annab värvikalt edasi sõjajärgse Eesti esimesi konarlikke samme kommunistliku lööktöö teel. Tegevus toimub ühel eelmise aasta Suveseikluse alale jäänud objektil. Samalaadne objekt asub aga ka siinmail. Ligi 40 aastat seisis see vahepeal kasutult, renoveeriti aga aastal 1998.
Huvitav, kelle poolt?
Rahva hulgas liigub pärimus, et esimesed siinsed asukad olnud kolm väejooksikust venda Põhjasõja ajast. Mõisate ajal elanud siin aga vanamees, keda Hundikuningaks kutsutud. Mõis maksnud talle 3 rubla hundipoja ja 5 rubla vana hundi pealt. Kord toonud mees Rasivere alt hundipojad ära. Vana hunt tulnud paarkümmend sammu tagapool, istunud maha ja haukunud. Hundikuningas teda aga ei lasknud, sest tahtis järgmisel aastal jälle poegi. Mõisahärraga olnud kokku lepitud, et kui saab 300 hunti ära hävitatud, saab vabaks. Saanudki, aga püüdnud hunte ikka edasi.
Pärast Sonda-Mustvee raudtee valmimist hakati siia Alutaguse laante keskele rajama uudismaa-asundust. Riigi poolt anti igale talule kuni 2 ha suurune põllutükk ning ehitati kahetoaline elumaja koos lauda ja viljakuuriga. Tänapäevaks on ligemale sajast talukohast enamik tühjaks jäänud ja hooned hävinud. Kunagist vilgast elu mälestab üksikuna keset dþunglit seisev 1937. aastal ehitatud nägus koolimaja. Selle saalis ootab Suveseiklejaid väärtuslik kilekotike.
Muuseas – see oli esimene maakool Eestis, mis endale keskkütte sai.
Huvitav, mitu radiaatorit on olnud saali seintel?
Mitme voodrilaua kõrgune on ahistatud aken?
Sellest, et Euroopa suuruselt neljas järv väikese mere mõõdu välja annab, annavad tunnistust ka tuletornid, mis tema kaldail seisavad. Üks neist asub tänase seikluse alal ja tutvust tasub temaga teha kasvõi selle pärast, et kõrvalolev liivarand on suurepärane supluskoht!
Huvitav, mitu pinki on tuletorni jalamil?
Raske on pidada seda haletsusväärses seisundis kuuri millekski enamaks. Tegelikult aga on tegemist Eesti vanima teadaoleva raudteevaguniga! Enam kui saja aasta tagune vagun oli kaheteljeline, nii kere kui raam on puidust. Hiljem kuurile lisatud viilkatus ei varja vaguni algset kaarjat, lahtiste otsarõdudega katust, mille peal Genal ja Potsatajal sobiks jalgu kõlgutada ja lõõtsapilli saatel filosofeerida.
Praegusesse asukohta ei ole vagunikere veerenud omal jalal, kuna kõrval
kulgenud raudtee oli kitsarööpmeline, vagun aga pärineb laialt tsaariraudteelt.
Iidne vagun peidab suveseiklejaile hinnalist kirjavara.
Huvitav, mis värvi oli vaguni lagi enne mustaks võõpamist?
Baski rahvusest Punaarmee lendur Inazio Agirregoikoa Benito tegi 1944. aastal Peipsi jääl hädamaandumise. Ta hakkas kalda poole astuma, kuid sattus kohalike omakaitselaste tule alla ning tulistas lõpuks haavatuna endale kuuli pähe.
Ühe Peipsi-äärse asula tänav on nimetatud selle õnnetu lenduri auks. Huvitav, mitu "anna teed" liiklusmärki on sel tänaval?
Mustvee-kanti
jääv sajakonna elanikuga metsaküla, mis oli veel hiljuti väljasuremise
meeleolus, muutus maailma nabaks eeskätt Soomes tegutseva, kuid hingeliselt
siiamaile jäänud ajakirjaniku, väga aktiivse Imbi Paju algatusel. Korrastatud
vanas mõisapargis toimuvad raamatulaadad on kujunenud omamoodi külakultuuri
festivalideks. Raamatukülana seda paika nüüd tuntaksegi.
Pargis jalutades torkab silma iidse pärna tüvest tehtud "puumaja". Äkki
leidub seal midagi vajalikku suveseiklejailegi :)
Huvitav, mis nime kannab kivi, mille kõrval kaks puutüvest pinki?
Huvitav, mitme traataiaga on turvatud olev radar, millelt pahatihti laekuvad signaalid punakotkaste külaskäikudest?
Selle mõisa
rajas Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik Carl Timoleon von Neff.
Püssi mõisas lihtsa lapsehoidja pojana sündinud Carl sai tänu oma andele
tsaari õuekunstnikuks ja tõsteti aadliseisusse. Maetud on ta Simuna
kirikaeda.
Siin mõisas möödus ka ühe meie kirjaniku lapsepõlv. Tema auks paigaldati
1965. aastal mõisaparki kirjaniku büst.
Huvitav, mitu rinda on mõisal? ;)
Alevikule annavad omapärase ilme siia 1925.-1935. aastatel ehitatud suured põllukivist hooned: meierei, kauplus, koolimaja ja pritsikuur. Aleviku idaserval künkal kasvab iidne mänd. See 9,5 m kõrgune puu köidab pilku oma dekoratiivsusega. Arvatakse, et mänd pärineb Põhjasõja ajast. Vanemate inimeste mälestustes on see mänd püsinud alates lapsepõlvest ikka ühesugusena.
Huvitav, mitu betoonposti on püsti männi naabruses?
Kohanimi on Eestis tuntud suure sadama järgi. Siinsel nimekaimul sadam puudub, kaugelt torkab aga silma üks teine tehnorajatis, mis küll oma algset otstarvet ei täida, seevastu aga näljasele teelisele toekat kehakinnitust pakub. Tasub sisse astuda!
Huvitav, mitu trepiastet viivad esimeselt kolmandale korrusele?
Virumaa laantes peitsid end aastakümnete jooksul võimsad vene sõjaväebaasid, mille tegemistest ka kohalikud elanikud suurt midagi ei teadnud. Ei teatud sedagi, et neis baasides tuumarakette hoitakse. Praegu on võimalik lagunevais linnakutes vabalt ringi liikuda ja ette kujutada, mismoodi seal omal ajal koleda NATO kolli tõrjeks valmistuti. Meestel, kes ise vene kroonus teenisid, võtab nostalgiapisaragi silma...
Suveseikluse ajal on kagupoolse baasi tuumalõhkepeade hoidla (huhh...) kasutusel legendide hoidlana. Angaari sisenedes satud koridori, kus kahel pool on uksed "kabinettidesse". Huvitav, palju neid uksi on? Legendikambrike on paremalt esimene.
"Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.". Need kuulsa raamatuseriaali algusread on kirja pandud justnimelt siin.
Huvitav, mis põõsa oksad varjavad seda paika tähistavat mälestuskivi?
Eesti reljeefi uurides torkab omapärasena silma see, et selle kõrgustiku kõrgeim tipp paikneb päris lõunaserval, moodustades kõrgustiku lamedast põhimassiivist eraldatud üksiku terava mäe.
Mäe tipus on vaatetorn, ja loomulikult on huvitav teada, mitu astet on maapinnalt torni tippu? :) 5 krooni piletiraha ülalt avaneva vaate eest ei ole palju.
Kalevipoja sängi nime all tuntud muinaslinn kõrgemal ida-läänesuunalisel maaribal, mis nii põhja kui ka lõuna poolt külgneb sügava nõoga. Mõlemas otsas on vall; idapoolse otsvalli kõrgus kuni 2 - 2,5 m, läänepoolsel 1,5 - 2 m. Linnuseõu on harvaesinevalt kitsas; 36 m pikkuse õue laius on keskosas vaid 6 - 7 m, otste pool 12 - 14 m, pindala on umbes 350 ruutmeetrit. Kalevipoja sängi juures olevat madalat lohku, millest vesi kunagi ei lõppevat, kutsutakse Tondi kaevuks.
Linnamäe kõrval olevas kruusakarjääris korraldab kohalik motoklubi Linnuse Paganad mäkketõusuvõistlusi. Samast avaneb kaunis vaade loodesse jäävale Pandivere kõrgustikule.
Linnamäel on külarahva peoplats suure kiigega. Huvitav, mis värvi on kiige raam?
Printsiip, mis väidab, et põhjapoolkera jõed kulutavad rohkem paremat ja lõunapoolkera omad vasakut kallast seoses maakera pöörlemisega, on just tema avastus. Professorit on tema rikkalikke teaduslike saavutuste eest hinnatud meie ühel rahatähel jäädvustamise vääriliseks. Täpselt seesama pilt on suurmehe sünnikohta tähistavasse kivisse raiutud.
Kivi taga on "pakubaar". Huvitav, mitu istekohta on baaris?Siin on sündinud mees, kes 1933. aastal nõukogude liidu stratostaadi "CCCP-1" piloodina püstitas kõrguslennu maailmarekordi – 19 kilomeetrit.
Huvitav, mis puu kasvab vapra õhupallilenduri sünnikohas, mälestuskivi taga?
Väga mitmekülgse mehena pani ta aluse kardioloogiale Eestis, ergutas Kalevipojaga seotud muistendite kogumist, kirjutas suurel hulgal õpetlikke lugusid ja luuletusi, oles keskseks tegelaseks Eesti kirjanduse ning rahvusliku mütoloogia sünni juures. Tema sünnikoht on tähistatud mälestuskiviga.
Huvitav, mis värvi on kõrvaloleva maanteesilla piirdetorud?
Siin mõisas oli graafik Eduard Viiralti (1898-1954) lapsepõlvekodu. Mõisa lähedal asuvad põnevad allikad, mille juurde viib jalgrada.
Huvitav, mitu purret üle kraavide või ojade on sel rajal?
Viimase purde all peidab end legendikotike. Otsi selle nurga alt, kus posti ei ole!
Kuulus rammumees
pannud suurt rõhku pidevale treenimisele. Nõnda lasknud ta külasepal
valmistada endale jämeda rauast jalutuskepi, mis kaalunud terve puuda.
Et kepiga patseerimine olnud väga popp, siis saanud ta sel kombel tähelepanu
äratamata kõikidel oma käikudel käelihaseid treenida.
Selle rammumehe kodupaika tähistab vääriline kivimürakas.
Huvitav, mis kool asub kivist kagus üle tänava?
Helilooja ja koorijuht õppis Tallinna Konservatooriumis viiulit, kompositsiooni ning muusikapedagoogikat, viimasel erialal sai diplomi. Töötas muusikaõpetajana ning 1940-1950 ja 1956-1962 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimise õppejõuna (aastast 1947 professor, 1940-1946 kateedri juhataja). Arreteeriti 1950 ebaseaduslikult, oli seejärel mitmes vangilaagris, vabanes 1956, rehabiliteeriti 1968. Juhatanud paljusid koore, oli laulupeoüldjuht 1933., 1938., 1947., 1960., 1969. ja 1980. aasta üldlaulupeol.
Huvitav, mitu puuritud auku on auväärse helilooja sünnikohta tähistava kivi tagaküljel?
Siia kirikuaias
on kuulsate maadeuurijate perekonna matusepaik. Vene esimene ümbermaailmarändur
Adam Johann (1770-1846) on küll maetud Tallinna Toomkirikusse, ent tema
poeg, viitseadmiral Paul Theodor (1809-1881) ja pojapoeg, kaptenleitnant
Paul (1834-1871) puhkavad siin. Kõik kolm olid meresõitjad.
Nimed ristidel on üpris loetamatud.
Huvitav, kellele kuulub keskmine hauaplaat?
"Noorhärra ja
mina olime varsti laevul – tema uksel, mina tõrrekaanel. Sõit läks teivaste
tõukel toredasti, ja kui Ameerika mitte juba avastatud poleks olnud,
meie oleksime ta julgesti avastanud."
Siin asusid mõisa moonakamajad, kus arvatavasti sündis nende ridade
autor. Mälestuskivi taga on peidus kilekotike.
Huvitav, mis "linnaks" kutsuti omal ajal seda külakest?
1877-81, Rudolf von Harpe ajal, ehitati siia Eesti üks kaunimaid neogooti stiilis mõisahooneid. Hoone oli keskosas ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline kiviehitis. Peahoone otsad olid kaetud hoonega risti olevate viilkatustega, mida iseloomustasid keeruka kujuga astmikviilud. Viiludes paiknesid erineva kujuga neogooti petikniðid ja orvad. Kahe suure viilu vahel fassaadi keskosal asus lisaks veel väike astmikviil.
Võõrandamisjärgselt oli hoones pikki aastakümneid hooldekodu. 1960tel aastatel ehitati hoone täiskahekorruseliseks. 1996. aasta laastav tulekahju jättis hoone varemeisse; sellest on säilinud praktiliselt ainult müürid. Hooldekodu kolis 9 km eemale Vao külla.
Huvitav, mitme pulgaga on hoone läänetiiva sissepääsu trepikäsipuu?
Baltimaade kõige selgeveelisem järv väärib seda, et tema ümber umbes kilomeetrine jalgsimatk ette võtta. Sopilise järve idakaldal on infotahvel, mis tutvustab vee-elukaid.
Huvitav, mis roomaja on all paremas nurgas?Kaitseks talupoegade ülestõusude vastu ehitasid feodaalid XIV sajandil endale tornlinnuseid. Sellised hooned olid alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri ehk kempsu, kätepesukoha, kabeli ja kamina olemasolu elukorrusel.
Huvitav, mis õpetussõnad on eluruumi vitraaþaknal? Teadmine maksab 10 kr. Avatud kuni 18:00.
Kroonik Läti
Henrik mainib seda paika tähtsa kohaliku keskusena, muistse Pudiviru
kihelkonna Agelinde-nimelise pealinnana.
Autoga päris ligi ei pääse – mööda pinnasteed trügida ei ole ilus, ent
suurelt maanteelt Nõmme jõe silla juurest jääb linnuseni vaid 300 m
jalutada.
Linnus koosnes kolmest eraldatud osast. Kesklinnuses on lisaks muule põnevale ka kohalikku faunat tutvustav tahvel.
Huvitav, mis putukas on all paremas nurgas?
Kuulus maadeuurija elas siin mõisas pidevalt aastail 1816-1822. Siin valmisid tema tähtsaimad tööd, teiste hulgas Lõunamere Atlas – usaldatavaim merekaartide kogumik XX sajandi alguseni.
Praegune loss on rajatud keskaegse linnuse varemeile. Lossi taga on maaliline park ojade ja sildadega. Allikast toituval tiigikesel on väike saar.
Huvitav, mis oli legendi järgi sellel saarekesel?
Selle mõisa omanik krahv Friedrich Benjamin Lütke (1797-1882) oli kuulus maadeuurija, kes osales kahel ümbermaailmareisil ja tegeles põhjalikumalt Põhja-Jäämere ja Kamtðatka ranniku kaardistamisega. Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi asutajaist ning oma elu viimased 18 aastat Peterburi Teaduste Akadeemia president.
Lütke mõisa taga on üpris sobimatu ausammas. Huvitav, mis on samba teksti 10. sõna?
Kunagi Katkuküla nime kandnud paigast saab alguse suur jõgi. Otse allika peal paikneb endine piimajahutusait.
Huvitav, mitu akent on aidal? Ärme ümmargusi auke loe :)
Kui muude looduskatastroofide poolest on Eesti üpris rahulik nurgake, siis taevast pudenenud kivide arvult pindalaühiku kohta oleme me maailmas esikohal. Viimane selline kolksatas alla 1937. aasta 1. juunil, tekitades paraja pommiaugu. See, et tegu meteoriidikraatriga on, selgus alles aastakümneid hiljem.
Teel kraatrini viimase 250 m läbimiseks on soovitav omada tõsist dþiipi või pikki pükse. Esimese olemasolul võib siin seda julgesti pruukida. On abiks kõigile, kui veidi nõgeseid maha tallata.
Huvitav, kui kõrgel plahvatas see meteoor, mille üks kild kõnealuse kraatri tekitas?
Siin olevat kaks katku omavahel taplema läinud ja teineteist maha löönud, seeläbi pääsenud maa edasisest tõve levikust. Rahval on elav fantaasia, tegelikult pandi see kivisammas 1849. aastal tähistama üht suurejoonelist eksperimenti, mille tulemus just hiljaaegu UNESCO maailmapärandisse sai kantud.
Huvitav, mis puu on see, mis sambale kõige lähemal kasvab?
Struve baaslõigu teiseks otspunktiks olnud objekti vastu toetub redel.
Huvitav, mitu pulka on redelil?