2004 - Kagu-Eesti
Suveseikluse 3. päeva legendid

Koostasid Tõnu Kraut ja Merit Langi

2301

Siin mäel olevat 1724. a. kohtuotsuse alusel hukatud orjatüdruk. Nimelt saanud tüdruk kohalikult mõisahärralt lapse, kelle ta tapnud. Vastavalt seadusele mõistetud tüdruk tulesurma. Otsus viidud täide suure rahvahulga juuresolekul, mägi kannab tänaseni tüdruku nime. Otsime mäeharjal teest lõunas oleva elektriposti, millest traadid üle tee talu poole jooksevad. Selle posti juures peaks mõned uued legendid peidus olema.

See raekoda on ehitatud aastal 1865. Meil tasub astuda sisse ja küsida Suveseiklejatele mõeldud infot. NB! Avatud kuni 15:00.

See oli vanim elav ristipuu, mida kirjeldas juba Matthias Johann Eisen oma raamatus ?Esivanemate ohverdamised?: Surnut pedajast mööda viies lõigati vanasti ikka rist pedaja koore sisse, kodukäija kojutulemise takistamiseks. Tänaseks on aga ka see auväärne puu kuivanud.

Mitmesse harusse hargneb puu kõige ülemiste ristide kõrgusel?

1902. aastal valmis siin Peterburi ärimehe toetusel vene õigeusu kirik. See oli aeg, mil Eesti rahvas pööras massiliselt vene õigeusku, lootes seeläbi Vene tsaarilt maad saada. Kiriku kõrval on vana kalmistu, kuhu maetakse veel tänapäevalgi. Üheaegselt kiriku ehitamisega rajati ka kool, mis töötas algselt vene ning hiljem eesti kihelkonnakoolina. Kuni viimaste aegadeni tegutses majas algkool, üks Eesti pisemaid koole, mis 1999. aastal suleti. Päris tühjaks aga pole vana maja siiski jäänud, vaid on küla ärksamate inimeste poolt kasutusele võetud: selle ruumes käib koos kohalik mittetulundusühing. Edendatakse seltsielu, peetakse rahvuslikke tähtpäevi, korraldatakse spordiüritusi ja talguid. Nukras seisundis kiriku kõrval on suur raudrist, tagaküljel kiri "GOSPODI UPOKOI DUSU JEJA".

Huvitav, kelle rist see on?

Õigeusu kirik on ehitatud 1895.a. Kirikukool tegutses sajandi algusest kuni 1918. aastani. Siin õppis rida tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelasi (Richard Antons, Karl Pärsimägi, Aleksander Kalamees jt.). Apostliku õigeusu koguduse likvideerimise järel 1984.a. on kirik Urvaste kiriku abikirik, peetakse nii luteri kui õigeusu teenistusi.

Huvitav, mitu pingirida on ilusas kivikirikus?

30.jaanuaril vallutasid eesti väed mõisa. Valga tagasivõtmine näis otsustatud ja pimeduse saabudes lasti meestel veidi hinge tõmmata. Ootamatult avasid punaste soomusrongid ägeda täistule. Eestlased oli sunnitud taanduma ja mõisa maha jätma. Südaööl järgnes ülekaalukas värskete vägedega vaenlase üldrünnak, millele pandi vastu laskemoona lõppemiseni. Vaid imekombel pääseti punavägede haarangust. Vastupealetungi soovitati edasi lükata raudteesilla valmimiseni, et rünnata soomusrongide abiga. Partisanijuht ei võtnud nõu kuulda ning 31.jaanuari varavalgel alustasid nad vasturünnakut. Mindi tormijooksuga, kuid kaotati enamik meestest ja ka kõik ohvitserid. Juhtideta riismed taandusid metsa. Terve päeva kestnud heitluse järel õnnestus partisanidel koos sekkunud soome vabatahtlike, Põhja Poegadega, mõis võtta. Hind oli 42 inimelu ja 113 haavatut. Ülekaalus oleva vaenlase vastu võidelnud näitasid üles tõelist kangelaslikkust. Monumendi rajamist alustati 1930-tel, ja 1940. aastaks valmis kätega rajatud muldkeha. Seejärel katkestas uus kommunistlik võim ettevõtmise. Veel 1960-tel püsis muldkeha omal kohal. 1994. aastal avati kavandatud monument uuesti.

Mitu astet on kõige ülemisel kolmest trepist, mis mälestusmärgi tippu viib?

Seda paika mainitakse esmakordselt 1405.a. kui vasallilinnust. 15. saj. rajas Hermann von Uexküll siia mõisa. Praegused mõisahooned on ehitatud 18. sajandil. Mõisa kõrvale rajati 12 ha suurune liigirohke park koos tiikidega. Pargis kasvab 140 erinevat puu- ja põõsaliiki ning 158 erinevat rohttaime. Pargis kasvavad tammed olevat istutatud 1601.a. siin sündinud hilisema Rootsi kuninga Karl IX poja Carl Philippi auks. Maakonna ühes suurejoonelisemas mõisakompleksis on kokku üle 20 erineva hoone. Vanimaks hooneks on nn pudelimaja - endine õunaait. Mõisa viimane omanik oli Unger Sternberg. Praegu asub mõisas põllutöökool. Kooli ajalugu ulatub 1928.a. aastasse, mil hakkas tegutsema tütarlaste kodumajanduskoolina.

Mitu sammast on pudelimajal?

Mõisa pargis avati kaks aastat enne suure monumendi avamist, 1992. aastal, mälestuskivi Soome Põhja Poegadele.

Millised eestikeelsed värsiread sellel kivil on?

Põhjasõja ajal, 2. jaanuaril 1708 jäi umbes 4300 mehest koosnev Vene ratsavägi kindralmajor Otto Rudolf von Schaumbergi juhtimisel kiriku juurde laagrisse. Sama päeva õhtul tungisid neile ootamatult kallale rootslased, kes esialgu saavutasid küll edu, ent löödi peagi lahinguväljalt põgenema. Üks rootsi kindral raiunud endale Vene väest mõõgaga tee läbi ja läinud alla allikale jooma. Joonud kiivritäie vett ja langenud siis surnult maha. Praegu on sellest kirikust alles veel vaid müüride varemed. Huvitav, mis puu kasvab kirikus sees, kantsli koha peal?

Vene väed ajasid Rootsi kuningat ühes väikese ratsasalgaga taga. Kui nad silla kohale jõudsid, lasi kuningas ratsasalgal tema hobusega edasi sõita, ise aga puges silla alla peitu. Kui Vene väed sillast juba kaugel olid, tuli kuningas silla alt välja ja ruttas talumeeste juurde, kes ta talumehe riides Rootsi vägede juurde tagasi viisid. Silda tähistava sildi kõrval on maas kivi. Huvitav, mis ilmakaare suunas sildist?

Kõrgel kaldal on kunagi asunud mõis, mis oli hilisema Karula mõisa eelkäijaks. Samas on ka endine mõisarehi peksukiviga. Rehe ümberehitamise tõttu jäi osa peksukivist seina alla. Sellel kivil jagati mõisniku käsul ihunuhtlust. Tige mõisnik olevat kehtestanud korra, mille kohaselt pekstav pidi iga löögi eest maksma veel 5 kopikat. Huvitav, mis kell siit pühapäeval buss väljub?

Siin asus Karula esimene, 1687 asutatud ?Forseliuse? kool. Vahetult järve ääres kasvab tähelepanuväärselt jäme sanglepp. Sanglepale meeldib soine maa, ta kasvab ikka "varbad vees". Huvitav, mitu elektritraati jooksevad sanglepa juures oleva kuurini?

Huvitav, mitme laua laiune on fotol oleva torni ülemine platvorm?

1995. aasta mais alustati endisest mõisa ait-kuivatist uue kiriku ehitamist. Ehitus kestis 2 aastat. Toolid, krutsifiksi ja altarikatted kinkis kogudusele Soome Hämeenkoski kogudus. Renoveeritud kantsel on pärit Tallinna Seegi kirikust. Kirik pühitseti 10. mail 1997 ja on seega kõige uuem kirik Eestis. Huvitav, mis aastal pani kohalik rahvas kiriku juurde mälestuskivi koguduse õpetajale Johann Hornungile?

See tööstuskompleks on üks suurimaid mõisa juures olnud majandusrajatisi Eestis. Suures kõrge korstnaga tellishoones olid õllevabrik, meierei ja villavabrik, III korrusel tööliste korterid. Ümbruses on veel ametnikemaja, kuivati, mehaanikatöökoda, saeveski ja puukuur, veidi kaugemal kaks õllekeldrit. Praegu kauplusena kasutatavas hoones toimus seinal oleva tahvli tunnistusel kole veretöö. Ühe ohvri ametinimetus kõlab eesti keeles rohkem nagu linnu nimega maastikuobjekt. Huvitav, kuidas seda kummalist ametit pidava ohvri nimi oli?

Mõisasüdamest pool kilomeetrit eemal asub mõisaomanike matmispaik Krootimägi oma neogooti telliskabeliga. Huvitav, kuidas on selle mehe nimi, kelle hauaplaadil seisab tekst ?Livland allzeit beim reinen wort??

Mõis asub siinsete tähtsate teede ristil strateegilisel positsioonil. Imposantne härrastemaja hävis küll 1919. a, ent alles on maakivist valitsejamaja, mis mõjub nagu mingi Veneetsia kindlusmaja. Nii nagu töölistemaja ja kuivatigi. Huvitav, mis nimi on postkastil valitsejamaja ees?

Paikkonna nimi tuleb Kawerite perekonna nimest, kellele mõis kuulus XVI ja XVII sajandil. Neorenessanslik vaatetorniga härrastemaja on ümber ehitatud 1950. aastate lõpul. Peahoone ees on kaks tiiki. Huvitav, kuidas on mõisa ümbritsevas pargis levinuima puuliigi ladinakeelne nimetus?

Mõisnikele oli pandud kohustus säilitada viljatagavara, mida laenati talupoegadele näljahäda leevendamiseks ja külviks. See nõudis vilja hoidmiseks sobilike hoonete olemasolu. Laenuvilja- e. magasiaitu hakati ehitama 18.saj. II poolel. Ikaldusaastad ja nälg viisid mõisnikud mõttele veeretada laenuvilja kogumise ja säilitamise kohustused talupoegade endi õlule. Vastavate ettepanekute põhjal andiski keiser 1799.aastal välja ukaasi, mille järele pidid talupojad ise viljatagavara looma. Loomulikult oli see talupoegadele ränk kohustus, eriti sajandivahetuse ikaldusaastatel. Mõisnikud ei soovinud hoida talupoegade vilja oma hoonetes, mille tõttu hakati talupoegade kulul ehitama ka magasiaitu. Magasiaidad ehitati tavaliselt üksikult tee äärde mõisa või küla lähedusse. Külast natuke eemale ehitati aidad seetõttu, et ei oleks külale tuleohtu. Meie säilitame siin legenditagavara. Otsi hobuseraua alt!

Järv on tuntud ka Kantsi- ehk Suurjärvena. Tee järve äärde läbib maalilisi männimetsi. Järve ääres on matkajate ootel korrastatud vana talukoht. Huvitav, mitu sammast on aidal?

Siin talus on sündinud kirjanik, kirikuõpetaja ja riigimees Jaan Lattik. Taluni viib 360 m pikkune tammeallee. Taluõuele sõita pole vaja; allee otsa juurest leiame teadmise, mis aastatel oli Lattik EV haridusminister?

Kiriku ehitamine algas küll juba 1787, kuid pühakoja sisseõnnistamine toimus alles aastal 1816. Pikast ehitusajast hoolimata on tegemist ühe Eesti omapärasema ning stiilsema kirikuga, mille arhitektuuris põimuvad õnnestunult nii ehitamise algusajal Eestis domineerinud hilisbaroksed (katuseaknad) kui valmimisajaks ülekaalu saavutanud klassitsistlikud elemendid (akende liigendus, uksed). Omapärane on kiriku ovaalne põhiplaan, murdkelpkatus ning põhjaküljel paiknev astmeliselt kitsenev torn. 1997. aasta suvel paigaldati kiriku torni kellamäng, mida võib kuulda igal keskpäeval. Täna keskpäeval toimub siin aga orelimuusika pooltund! Kiriku välisseinal on soomekeelne mälestustahvel Eesti vabaduse eest võidelnud Põhja Poegadele. Huvitav, mitme allohvitseri haavatasaamisest seal kirjutatakse?

Noore Alfredi esimene suurvõistlus oli Venemaa tsempionaat 1914, seal saavutas ta kergkaalus teise koha, kus jäi alla kümme aastat vanemale maailma- ja Vene rekordipüstitajale ning oümpiavõitjale Pjotr Herudzinskile. Kümme kuud hiljem oli näha Alfredi tulemuste kiire kasv ja Herudzinski võitis napilt teda veel viimast korda. Asjaarmastajana purustas ta üksteise järel rekordeid, tuli Venemaa tõstemeistriks (1917). Antverpeni olümpiamängudeks oli sportlane tippvormis. Tema võidusumma 257,5 kg oli 12,5 kg parem isegi keskkaalu võitja tulemusest. Temast sai esimene Eesti olümpiavõitja. Alfredil piisas töökust ja tahtekindlust ka selleks, et tulla esimestel ametlikel MM-võistlustel Tallinnas maailmameistriks. Aasta hiljem Göteborgis oli ta jälle parim kergekaallane. Pariisi olümpiamängudele sõites oli tal varuks mitu üllatust tõstetehnikas. Ta võttis rebimisel kasutusele laia kätehaarde. Paraku prantslastest kohtunikele see uuendus ei meeldinud ja teda sunniti tõstma viisil, mida ta enam üldse polnud harjutanud. Alfred lõpetas oma sportlaskarjääri hõbemedaliga. Kui pronksist Alfred praegu oma pead vasakule pööraks, näeks ta ühe sõbraliku firma esindust. Huvitav, millise?

Valga-Tartu raudtee ehitati aastal 1887, 110 aastat hiljem pandi seda meenutama uhke monument. Huvitav, mis numbrit see kannab?

Aruba-Bahama Expressi ühel liikmel on siinkandis lausa omanimeline park. Pargis asuvad suur tamm ja hiigelsuur pärn, kusjuures puu, mis sildi järgi peaks olema tamm, meenutab miskipärast siiski pigem pärna. Kahtlane värk. Aga huvitav, mis numbrit kannab pärntamme tähistav betoonpost?

a. Kaunis Kõrgeperve puhkekoht piirijõe Koiva ääres, kust Lätimaa on kiviviske kaugusel. Siit algab viiest punktist koosnev üksikute legendide ahel. Leiame järgmise legendi teelt puhkekohale juhatavast viidast 15 sammu kaugusel loodes olevate kändude alt.

    b. Nõukogude Liidus kasutati männivaiku tärpentini ja kampoli tootmiseks. Tüvelt eemaldati korp ja tehti V-kujulised sisselõiked, mille kaudu vaik topsi valgus. Ühes Läti piiri äärsetest männikutest on sellise omapärase mustriga puid massiliselt. Infotahvlist 10 sammu kaugusel põhjas oleva männi juurest leiame uue legendi.

    c. Muiste käinud Vanatühi alailma looduse valitseja jutul. Tüüdanud teda ühe ja sama palvega ? antagu temale ükski kord täiesti vabad käed. Vanataat olla viimaks loa andnudki, aga esitanud ka ühe tingimuse ? oma tahtmise saab Vanatühi siis, kui kõigil puudel lehed maas on. Talv jõudnudki kätte, kõik puud lasknud lehed maha, ainult tamm mitte. Vanapagan käinud kannatlikult teda iga päev kaemas. Mida lähemale jõudnud kevad, seda vähemaks jäänud kannatus. Viimaks karanud Vanatühi tamme kallale, hakanud seda kolkima ja lehti rebima. See aga ei aidanud ? osa lehti olnud puul nii kõvasti kinni. Vanakurja kavatsused läinudki luhta, aga tammel on selle mälestuseks muhklik tüvi ja rebitud servadega lehed, mis talvekski puu külge jäävad. Maakonna suuruselt teise tammeni on teelt kilomeeter porisevõitu heinamaarada. Madalamat tõugu auto jäta parem teele ja tee jalutuskäik. Uue legendi leiad tamme kõrval oleva tahvli tagaküljelt.

    d. Kui kätte jõudis neljapäeva õhtu, mindi puu alla paluma ja ohverdama. Ohvripuu oli nii püha, et keegi ei julgenud oksagi murda, sest arvati, et murdjal loom sureb või mõni muu õnnetus juhtub. Puud pidi vähemalt kord aastas loomaverega kastma, peale selle pidi veel tapetud looma värske liha leent puu juurele valama, et loomad jõudsalt kosuksid ja sigiksid. Uue legendi leiame ohvrimänni õõnest.

    e. Uuest, alles tänavu ehitatud vaatetornist avaneb meeliülendav vaade ümbruskonnale. Nagu peo peal on looklev Mustjõgi, mis veidi eemal suubub Koiva jõkke. Viimane on kõikidest Eesti jõgedest erinev oma liivaluidete ja kaldail kasvavate tammede tõttu. Koiva puisniidu ilu on jäädvustatud filmis "Viimne reliikvia". Torni tipus on ümbruskonna kaart. Huvitav, mis linn on kaardil all paremas nurgas?

    Esimest korda 1541 mainitud mõis rajati rootsi võimu ajal. Juugendlik-barokne härrastemaja, mille kavandas Riia arhitekt August Reinberg 1905. aastal, seisab alates II maailmasõjast varemetes. Säilinud on kõrvalhooned: sammasportikusega ait, mille otsaseinad on saksapärase vahvärk-sõrestikuga, jääkelder ning pumbamaja. Alates 1926. aastast asub mõisasüdames lastekodu ning sanatoorium. Mõisapark on ilusamaid maastikuparke Valgamaal. Erinevalt inglise stiilis parkidest puuduvad siin telgjooned. Vabakujuline pargiosa, kus puud paiknevad grupiti, jättes vabaks avaraid lagendikke, läheb sujuvalt üle metsapargiks. Huvitav, mitu sammast on jäänud püsti jääkeldri ees oleva hoone portikusest?

    Siia eraldi koguduse asutamist oli Rootsi kuningalt Karl XII palunud kindralsuperintendent Johann Fischer, põhjendades eraldamist praegusel Lätimaal asuvast Koivalinnast (Gaujiena) keelelise barjääri ja ühendustee pidamise raskuse tõttu. Kuninga käskkirjaga 21. aprillist 1694 tunnistatigi kogudus ja kihelkond iseseisvaks. Praegune massiivse torniga uusgooti stiilis kirik ehitati aastatel 1817-1821 endisest puukirikust 100 m kagu suunas ja see kuulub XIX sajandi esimesel poolel püstitatud maakirikute hulgas esinduslikumate hulka. Kirikus asub 1859. aastast pärinev E. Jacobsi altarimaal ?Ristilt võtmine?, mis Londonis altarimaalide konkursil võitis kuldmedali. Huvitav, mis päeval oli siin kirikus kuldleeripüha?

    Valgemägi on kaunis männimetsaga kaetud kõrgendik Mustjõe kaldal. Liivapaljandist voolab jõkke allikas. Allika kohal jõekaldal kasvab noor lehtpuu. Huvitav, milline?

    1948. aastal asutas tuntud kodu-uurija Alfred Lepp muuseumi, kuhu korjatakse Mehkamaa ajalugu. Astume sisse ja küsime, kas neil äkki Suveseiklejate jaoks mingit infot leidub. NB! Muuseum on avatud kuni 17:00. Kui ei pea paljuks 10-kroonist piletit osta, võiks muuseumiga põhjalikumaltki tutvuda. Huvitav, mitu viisnurkset tärni on mõisniku vapil? Aga mis aastal on tehtud kingsepa tool?

    Siinmail kulges sajand tagasi tegevust alustanud Valga-Gulbene kitsarööpmeline raudtee. Kogu Eestis, nii ka sellel liinil lõpetati kitsarööpmelise tegevus 1970ndate aastate algul. Rongirataste ragin kajab tänaseni uhkes Mustjõe sillas. Huvitav, mitu rauast fermi (sillatala) üle jõe viib?

    Kunagi siin asunud Mõniste jaama järgi kutsub rahvasuu seda kohta praegugi Jaamaks. Huvitav, mitu korstent on endisel jaamahoonel?

    Üldjuhul paiknevad lubja- ja liivakivikihid maapõues teineteise peal. Siinkandis on nad aga praktiliselt kõrvuti. Otsime üles koha, kus tee päris kõrge liivakivikalda kõrvalt mööda läheb. Traagiliselt lõppes siin metsavend Enn Luhtmaa elutee. Huvitav, mitme astmesälguga trepp viib alla jõe äärde?

    Eelmises legendis kirjasoleva jutu jätkuks otsime nüüd üles lubjakivikalda. Jõepõhja katavad siin siledad paeplaadid, mille värvi on vetevool muutnud valgest mustaks. Huvitav, mitu pinki on jõekaldal?

    Kunagi mõisa ajal olnud parun jänesejahil. Jahikoer Monarh võtnud jälje üles ja ajanud jänest kuni koopani taga. Jänes plaganud koopasuust sisse ja koer talle järgi. Oodanud parun koopasuu ees, kuid koera tagasi ei jõudnudki oodata. Nädalapäevad hiljem olla Monarh tulnud välja Lätimaal Koivalinna koobastest ning ilmunud näljase ja vaevatuna Koivalinna mõisniku juurde. Kuna sealne mõisahärra tundnud hästi siinset parunit ja tema jahikoera, sai koer jällegi koju tagasi. Huvitav, mis ripub koopasuu ees?

    Põhjasõja-aegne suur tamm on oma jämeduselt Eestimaal seitsmenda koha omanik. Huvitav, mis numbrit kannab tamme tähistav betoonpost?

    Eesti lõunapoolseimas külas on säilinud veel vaid üks majapidamine. Külalislahke koer tervitab sõbralikult kõiki saabujaid. Talu tagant, suure tamme alt jääb Lõunatipuni veel 2,5 km jalgsimatka. Huvitav, mis numbrit kannab Eesti lõunapoolseim piiripost? Kui aga jalgsirännakut ette ei viitsi võtta, uurime järgi, kui jäme on talu tamm?

    Peale suurt sõda olid siinsed otsatud laaned heaks pelgupaigaks meestele, kes võõrale võimule alluda ei tahtnud ning sellele visa vastupanu osutasid. Enne ja pärast teist maailmasõda põgenes Eestis võõrvõimu repressioonide eest metsadesse tuhandeid mehi. Põhjusi oli mitmeid - kardeti nõukogude või saksa armeesse mobiliseerimist, jõukamad talunikud pelgasid Siberisse küüditamist; vabatahtlikult või sundkorras saksa sõjaväes teeninud mehed pagesid arreteerimise eest. Paljudel metsa põgenenutel säilis mitmeid aastaid lootus Eesti Vabariigi peatseks taastamiseks välisriikide abil. Nende meeste elu-oluga saame siinmail lähemalt tutvuda. Tutvunud on ka Mart Laar, kes ühes punkris lausa ööd on veetnud. Huvitav, mitme pulgaga on selle punkri redel? Astume sisse ka poodi ja uurime, kas neil äkki midagi Suveseiklejaile huvipakkuvat võiks leiduda. NB! Pood on lahti kuni 20:00.

    Juba 1798.a. väljaantud kaardil on see veski näidatud. Pärast mahapõlemist sadakond aastat hiljem algas veski moderniseerimine. Uue veskihoone projekt lastud valmistada Saksamaal ning see olla kõige paremini ehitatud veski Kagu-Eestis. Tavaliselt ehitas iga mölder veski oma kavandi järgi, see aga oli ainuke teadaolev, mille projekti oli valmistanud eriteadlane. Vanas veskis kasutati pealtvooluga  vesirattaid, uues võeti tarvitusele juba veeturbiinid, mis toodud Riiast. Jahuveski seadmetel oli kasutusel 130 cm läbimõõduga turbiin, mille võimsuseks arvati 36 hj. Teine turbiin läbimõõduga 70 cm on elektrigeneraatori käivitamiseks, võimsuseks 16 hj. Kolmas turbiin läbimõõduga 110 cm (36 hj) on saeveskis.  Hoone 2. korruse lae all on piiiikk transmissioonivõll, millel peal igasugu rihmarattaid ? suuri ja väikesi, kodaratega ja ilma, rauast ja puust. Huvitav, mitu neid kokku on?

    Vanapagan tahtnud üle Kikkajärve silda ehitada. Järsku kärgatanud äike. Ehmunult pillanud Vanapagan kivid ja mulla järve, millest tekkinud saar. Sulglohud aga on tema põgenemisel tekkinud jalajäljed. Kuna ta põgenemise ajal kuju muutis, on esimene lohk inimese jala, teine hobusekabja ja kolmas sõrakujuline. Raadi mäel asub vaatetorn, kust kogu Vanapagana mängumaale hea vaate saab. Huvitav, mitu päeva jäi reservini, kui reamees Maikl Mätas siia torni ronis? Enne kui Vanapagan põgenedes Liivajärve hüppas, riivas ta varbaküünega kallast. Sellest tekkinud Suur Liivakraav. Meiegi võime kraavi kõrvalt laskuda järveni, kus mõnusalt ujuda saab. Vaatame aga, et ei läheks sama õnnetult kui õpetaja Johannes Siskal. Huvitav, millal temaga õnnetus juhtus?

    Ritsiku õigeusu kirik ehitati 1855. aastal ja on pühitsetud Ristija Johannesele. Huvitav, mis värvi on kauni ja heas korras puukiriku torni aknaluugid?

    Huvitav, mis aastaarvu kannab kuju?

    See mägi on oma nime saanud siin kunagi asunud Vana-Antsla mõisniku jahilossi järgi. Loss on küll hävinud, ent mäetipus asub sihvakas rauast torn, kust julged ronijad saavad muljetavaldava vaate. Huvitav, mitu korrust on tornil?