Koostasid Aigar ja Tiit
Sellele hauakivile on muuhulgas kirjutatud järgmised read:
ta ei olnud hea,
parem oli taskus
Paavo Nurmi pea.
Homme saame kroonid,
aga mis meil neist,
oleks ainult rohkem
halle dollareid.
Lisaks on sel kivil mainitud ühte jooki. Millist?
Mida teeks küll keskmine eestlane ilma lätlaste ja Kroonikata... mida teeks küll suveseikleja ilma Läti Henriku ja Liivimaa Kroonikata...
Igatahes sellesamuse kroonika andmetel olevat just see piirkond olnud 1216 augustis üheks ristisõdijate laagrikohaks, kust siis oli hää Harjumaad äestamas käia. Meid huvitavat konkreetsemat mäge olla aga juba iidsest ajast rahvapärimustes peetud Muinas-Eesti hõimujuhtide kärajate pidamise paigaks. Seetõttu pole ka ime, et ühe võimaliku variandina arvatakse Jüriöö ülestõusu märgutuld süüdatud just siin. Tõsi, teised pärimused räägivad, et süüdati hoopis üks siinne lähedal asunud maja... aga see selleks.
Meid huvitab, milline on ühe U ja kolme A-ga sulgudes olev sõna?
Väga paljud on kindlasti joonud pärnaõieteed, et külmetusest või köhast vabaneda. See toime on tal tõesti olemas, kuid tuleb meeles pidada: koguda on mõtet vaid äsjapuhkenud õisi, ühtegi ravimtaime ei tohi korjata saastunud kohast, seega ka autoteede lähedusest, ning kuivatada tuleb neid pimedas, näiteks kahe paberi vahel (kuid kasutada ei tohi ajalehepaberit). Selliselt kogutud ravimõied säilivad paar aastat, siis nende toime väheneb, kuid seni võib neid kasutada maitsva teena või teeauruna sissehingamiseks - nii ajab ta hästi higistama ning peletab eemale angiini. (allikas: bio.edu.ee)
Kas saite aru kuhu minna? No üks lisavihje veel: tegemist on eesti kõige-kõige-kõige.... -ga. Aga nüüd marss minema (enne kui teised ette jõuavad ja kõik ära vaatavad)!
Vastuseks saatke tellimuse number sildi tagant.
Sel ajal kui Eesti Vabariik teeb suuremaid ja ka pisemaid jõupingutusi ja ponnistusi oma 90. sünnipäeva tähistamiseks, sai juba kolm aastat tagasi tähistatud ühe siinkandis välja kuulutatud vabariigi sajandat sünni(aasta)päeva. Selle vabariigi eluiga oli küll vaid kolm päeva, kuid sellest hoolimata tasub selle mälestust üleval hoida. Aasta 1905 oli üldse üsnagi tormiliste liikumiste aeg ning iseseisvumise ja vabariikluse mõtteid mõlgutati juba toona. Nii moodustati näiteks Vaali külas 1905 detsembris omavalitsus, loodi miilits ja koostati 22 punktist koosnev leping, mida nimetati põhiseaduseks. Seda omavalitsust ongi nimetatud Eesti Rahva Vaali Vabariigiks, mille presidendiks oli rätsepmeister Anton Schults, kes oli osav kõnemees ja Järvamaa suurim rahvaluule koguja. Tookord jõuti aga vabariik välja kuulutada vaid meid huvitavas kohas ja seda suisa kirikukellade saatel kui vabariigi kuulutas välja kohalik õpetaja Ivan Paulus. Siinsed mehed soovisid mõisad ja maad rahulikult üle võtta kuid olukord väljus kontrolli alt ning sama aasta detsembris tegid karistussalklased siinsele vabariigile verise lõpu.
Lähmegi nüüd korra kiriku kõrvale, lakoonilise puidust mälestustahvli juurde ja vaatame, et kuhukohta on sealt 17 ?
Soojendusküsimus: mis on ühist alljärgnevatel teostel?
"Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt"
"Pessimismi põhjendus"
"Surija Sandiristilt"
"Rubaiid"
"Rapanui vabastamine"
Ühele suveseiklejale ei valmista see kindlasti mingit probleemi - õige, kõigi nende autoriks on Uku Masing. Ja oh ei, me ei aja teid sugugi tema sünnitalu maamuna pealt üles otsima - kui juba soojendusküsimusele suutsite õigesti vastata, siis pole ka see probleem.
Otsige parem üles see kool, kus ta aastatel 1917-1921 õppis ning vastake maja ees oleva kivi abil taolisele lihtsale küsimusele: mis on sellise helitöö nagu "Lennartile" autori nimekaimu eesnimi?
Jahikantsel (nim): Akendega kinnine kõrgiste, mis võimaldab varitsusjahti ka halva ilma korral pidada.
Te ju kõik olete kindlasti lugenud, kuidas Ivan Orava mälestustes tõi Johannes Lauristin Vabaduse platsile ühe pimedate kolonni. Kui see kolonn oleks aga Ristilt Märjamaa suunas pööranud, siis oleks neil jahikantslini jõudmiseks kulunud jalutades 4 km/h ca 10 tundi... kui nad oleksid aga sama kiirelt sinna lennanud, siis oleks kulunud vaid natuke alla 7 tunni.
Aga see selleks - meid huvitab hoopis, et mitu redeliastet meid huvitava (mitte pildil oleva) jahikantsli kõrgistmeni viib?
Üks omapärasemaid kommentaare, mida rajameistrile peale suveseiklust antud, on "Oleks võinud rohkem vanu linnuseid ja maalinnasid sees olla". Aga nagu taolistel üritustel ikka, sõltub töö etteantud materjalist ja selle põnevusest... ning seekord võivad loodetavasti küll kõik linnusehuvilised rahule jääda - jääb ju tänavu kolmanda päeva piirkonda suisa 12.-13. sajandi Lääne-Harjumaa sõjaline keskus. Ning selle eest, et rajameister teid mõne mõttetu fakti väljaguugeldamisega ega ridade vahelt sokivärvi äraarvamisega ei piina, lepime õige kokku, et uurite kokkuhoitud aja võrra rohkem omal käel seda linnust ja sealseid eksponaate. Eks?
Helde Margarethe'i juurest infotahvlilt saad teada, mis aastal käisid saarlased siinse ekspositsiooniga tutvumas?
Ehkki otsitava hoone kohta võib leida märkmeid ka varasemast ajast, teame me rääkida, et meid huvitav hoone valmis eelmise sajandi esimesel poolel ning läks allikate sõnutsi maksma ligi 13000 rubla. 1918 aastal oli teenistuses juba 5 noormeest, sulemees ning 5 hobust. Tol ajal kuulus hoone juurde veel tall ja elamu, kuid tänaseks ei ole peale peamaja ning keldri otsitavast kompleksist midagi alles.
Vastuseks kirjuta kokku esimest ja tagumist ust lukustavalt vahendilt ühine nimetaja ning katusel oleva redelipulkade arv (näiteks: gold15)
Otsitava küla elanike arv oli 2000 aasta rahvaloenduse andmeil ei rohkem ega vähem kui 22 inimest. Külas on palju hästi säilinud ning korrastatud vanu taluhooneid, mistõttu on tegemist miljööväärtusliku kohaga. Samuti võib leida külast suhteliselt palju suvilaid. Et aga suvitus ujumiseta ei mööduks, on kohalikud endale küla lähedal ühe toreda ujumiskoha leidnud.
Vastuseks saada rippsillalt sini-kollane üleskutse kokkukirjutatult.
Keset parki kaevati taanlase käsul üks tore piklik tiik. Tiigiga veel üks tore legendki seotud. Nimelt olla mõisaproua mingil põhjusel kummitama tulnud. Eks neid tagamaid tea vast mõisahärra paremini - see ei ole praegu isegi mitte oluline. Fakt on see, et kogu see kummitamine hakkas lõpuks külaelanikele pisut ajudele ning vaimu ohjeldamiseks pandi tolle tiigi keskel olevale saarele 13 veskikivi üksteise otsa. Pisut igavam legend räägib seda, et too mälestusmärk olla lihtsalt mõisaproua mlestuseks sinna tekitatud. Eks igaüks usub seda, mida tahab. Paraku on aga olukord selline, et nüüd tuleb seiklejail too saareke üles otsida.
Kelle nimeline on saar ning mitmest veskikivist see mälestusmärk täna koosneb (loe neid, mis veel üksteise otsas asuvad)? Vastus kirjuta kokku (nt. Lisett8)
Ühes tänase päeva alale jäävaist küladest asub üks tore veski. Küla ise asub pikki jõe kallast. Kohati võiks lausa öelda, et mõlemal pool jõge on teatav osa külast. Küll aga on suurem osa elanikest koondunud just selle sama veski ümbrusesse. Küla kohta teatakse rääkida, et tänu ühele naabermaakonda jäävale luhale esineb siinkandis tihti üleujutusi. Võitlemaks selle vastu on külaelanikud jõe kallastele ehitanud ka vallid. Kunagi asus siinkandis ka külanimeline mõis. Paraku on viimane aga hävinud. Mine kola nüüd veskis ringi.
Suur sinine kast on ümber lükatud. Mitu punast nuppu taevapoolsel küljel?
Otsitava linnuse kohta täpset ehitusaastat ei teatagi öelda. Teatakse vaid, et too peaks olema vanem kui Vigala, arvatavasti umbes 13. sajandi kandis ning kurjad keeled räägivad, et Gabrieli-Agnese-aegu olla linnus hävitatud. Tänu 19. sajandi ehitusbuumile ehitati sinna aga asemele üks teine tore tellistest majake, tänu millele ei saa me linnuse varemeid enam uudistada. Narr lugu on aga see, et ka viimasele pandi tuli otsa ning alles pole enam sedagi. Täna asub seal tore ja hästi hooldatud park.
Kohalt leiad kivi. Kivil on tahvel. Tahvlil on tekst. Tekstist saad vastuse: mitmes saj? Vastus saada rooma numbrites.
19. sajandi teise poole üks paljudest aastates oli ikaldusaasta ning talumehi ähvardanud näljaoht. Mõisnik andnud talumeestele leivavilja, kuid talumehed pidid vastutasuks mitmekümne kilomeetri kaugusel asuvas paemurrus murdma vajaliku koguse kive, selle talvel hobustega üle soo mõisa juurde vedama ja nendest kivimüüri laduma.
Mitme neediga on kinnitatud müüri lõunapoolsele otsale infotahvel?
Otsime üht koolimaja, mis ka 1905 aasta mässu keskpunktiks oli. Koolis lauldi mässulaule ning peeti koosolekuid mistõttu taheti koolimajale ka tuli otsa panna. Tänu kohaliku pastori sekkumisele jäi viimane aga tegemata. Irooniline on aga see, et 21 aastat hiljem hävis koolimaja siiski punase kuke läbi. Seepeale ehitati aga naaberkülla palju suurem ja palju ilusam puust maja kuhu kool koliti, mis 43 aastat hiljem omakorda tule otsa sai. Enam ei suudetud seda jama uuesti läbi elada ning koolimaja taastamise asemel pandi sinna hoopis mälestuskivi.
Vastuseks saada mälestusmärgi tahvlilt kõikide aastaarvude summa.
Teises Maailmasõjas metsavennaks olnud Arseni Saar on selle sündmuse kohta rääkinudjärgnevat:
"Olin oma kaaslastega luurel kui kuulsime läheneva lennuki mootorimüra. Müra oli
tähelepanu äratavalt tugev ning tundus, et lennuk lendab lähedal ja üsnagi
madalalt. Äkitselt mootorimüra lakkas ning kostus tugev plahvatus. Tõttasime
plahvatuse suunas ning peatselt jõudsimegi lennukirusudeni. Rusudest leidsime ka
kaks surnud lendurit, kelle aitamiseks polnud enam midagi võimalik teha. Lennukil
olid aga Soome tunnused ning seetõttu imestasime, et mida teeb Soome lennuk Eesti
kohal, samuti lisas arusaamatust asjaolu, et lennukist leidsime nii vene- kui
saksakeelseid lendlehti. Jäi arusaamatuks, et miks olid soomlased tahtnud neid
siinsetele vene ja saksa sõduritele visata. Meil oli aga kiire, kuna iga hetk võis
lisanduda teisigi lennuki otsijaid, seega otsustasime lennuki koos lendlehtedega
ära põletada. Lendurid matsime hukkumispaiga lähedale."
Miks see lennuk Märjamaa kanti jõudis on aga siiani selgusetu - algseks ülesandeks
oli tal hoopis teha sajakonna kilomeetri pikkune lend Soome kohal, Nummelast
Hankoosse. Samuti on teada, et kasutuses olnud Koolhoven FK52 omas magneetilist
kompassi ning ka kapten Antilal oli piisavalt lennutunde selja taga, et Soome
õhuruumis püsida; samuti oli Nummela ja Hankoo vahel heaks orientiiriks raudtee...
kuid osad küsimused vist jäävadki vastuseta.
Seda kurba sündmust meenutab mälestusmärk, mille juurest saame teada, millised on teevaldaja lühema telefoninumbri kolm viimast numbrit?
Tegemist on arhitektuurimälestisega. Selle on projekteerinud insener. Kõik, kes on Pärnu ja Tallinna vahet sõitnud, on seda ka kindlasti näinud. Nii sellisena kui ta enne oli, kui ka sellisena nagu ta praegu on. Praegu on ta muidugi tunduvalt kenam. Ütleks isegi et täitsa ilus.
Milline on nurga-aastaarvude summa?
Stackenbergide, Stahlbergide ja kelle kõige muu vahel on siin ka üks rist, millele
on kirjutatud:
Siis ärrata mind haua seest,
Ja vasta kohtus minno eest,
Mo pattud ärra mälleta
Mull rõmo armust anna ka
Mis on selle kodaniku eesnimi, kelle mälestuseks taoline tekst kirja pandud on?
Parun Stackelberg, ehk nagu rahvas teda
lühendatult armastab hüüda: "Va Väike-Rõude Taagu", mõned koguni veel "Va naiste Taagu", on mõisas
1830-40 aastate ümber valitsenud, ikka sellesama kavaga, mis siis igas mõisas maksev oli.
Siiski on mõisnikkudel sel ajal peale ühise kava,
veel igal ühel oma iseäraldused olnud, mis neid enam-vähem üksteisest eraldanud.
Nii on Väike-Rõude parunil, kes ise vanapoiss olnud, sel ajal keskmine, umbes
20-30 pealine naiste hulk olnud, või nagu inimesed ütlesid: "paruni armukesed".
Need "armukesed" olid oma valla ilusam õrnemsugu ja nende mõisa võtmine sündis just
samal alusel, kui hiljem Vene valitsus noori liisupoissa või nekrutid soldatiks
võttis. Iga aasta 1-2 korda, nii kuidas Taagu tuju olnud, on mõisa käsutatud kõik
valla õrnemsugu, 18-25 eluaastani, endid parunile näitama, et sügelisi ega muud
sarnast haigust ei ole. Ülevaatus sündinud järgmiselt: Parun, kui suur puhtuse
armastaja ja hoopis häbelik, istunud oma kabinetis, suure laest maani ulatava
peegli ees, ilma et oleks silmi ukselt tulija poole käänanud, sest peegel näitas
kõik, mis tarvis. Eestoas, kus kokku käsutatud naistesugu viibis, olid mõned paruni
armualused juhtijateks ja toimetajateks. Seal eestoas pidi siis iga õrnemsugu end
pealaest jalatallani esiema Eeva ülikonda ehtima, selles ülikonnas paruni kabinetti
ilmuma ja ennast igast küljest näitama, et kõik puhas on. Parunile näitas peegel
kõik, mis tarvis oli. Oli see puhtuse vaatus läbi, võis igaüks koju minna, kuna
nende hulgast parunile meeldivamad varsti käsu said mõisa teenima tulla. Ka on
puhtuse vaatuse ajal mõnedele paruni poolt autasu antud. Nii on üks Reisi Liisu oma
väga meeldiva keha eest parunilt kiituse ja kolm rubla autasu saanud.
Meid huvitab aga hoopis üks selle mõisa hilisematest omanikest, kes sugugi nii koloriitne
tegelane polnud... temast on hoopis teada vaid et käis koos karistussalklastega
talupoegasid nuhtlemas. Tema viimne rahupaik asub Rosenthalide kabelist ca 200m
põhjasuunas ning jagab ta seda koos parun Borissiga.
Meie küsime - mis on tema eesnimi?
Mõisa pargis tiigi kaldal asub ebaharilikult suur neogooti stiilis pargipaviljon, millest on säilinud suhteliselt terviklikud müürid. Rahvamälestuste järgi on hoonet hakatud nimetama Muhamedi kabeliks - mõisniku poeg Alexander Uexküll ehitas selle oma idamaise kallima jaoks. Ehituse ajaks peetakse 18. sajandi lõppu. Usulist otstarvet hoone ilmselt ei täitnud, kuid esikülje sarnasus kirikuga ja veel 1960. aastateni nähtaval olnud islami sümbol poolkuu põhjustas nimetamise "kirikuks".
Vastuseks saatke majanumber lipuvardalt.
Et siis mõis. Ning taaskord kõik omaaegsed mõjukad nimed üksteise järel: Wrangellid, Loded,
Farensbachid, Budbergid, Staalid, Uexküllid, Pilchaud. Viimastelt ostis vald ka
mõisa ning tegi sinna kooli... kool on seal ka praegugi. Lasteaed-põhikool.
Laagriplatsilt ca 15km linnulennult. Et aga kirjeldus ainult kuivaks faktide
lugemiseks ei jääks, siis ka mõned legendid mõisa varasematest omanikest:
"Landrat olnud väga uhke ja toores mõisnik. Pidanud sageli pidusid ja joominguid.
Tahtnud alati millegiga silma torgata. Toonud omale välisreisilt teenijateks kaks
lilliputti. Kord jälle välisreisile minnes tassinud lilliputid tõlla juurde suure
rahakasti, aga tõlda tõsta pole jõudnud, seda teinud parun ise."
"Peale öise peo lõppu tulnud parun Uexküll alati häärberi rõdule (hoone on
kahekordne). Hakanud ta seal suitsetama, ise unine ja purjus. Sigarid pole aga
põlema hakanud ja mis ei süttinud visati üle rõdu ääre alla. Mõisa puussepp
juhtunud seda nägema, hiilinud vaikselt rõdu alla ja korjanud sealt omale peotäie
sigareid."
"Samuti nagu Stahli ajal, on ka Uexküllide ajal peetud Valgu mõisas koristuslõpu
söögipidusid. Orjadele on peetud ka mitmeid kentsakaid võistlusi nagu näiteks kotis
jooks. Parunid olevat neid pidusid ja võistlusi jälginud hoone rõdult, kust siis
võitjaile pillutud alla väärtusetuid esemeid."
"Enamuses olid parunid reservohvitserid ja teised, kel puudus põllumajanduslik
haridus. Pillar oli aga elukutselt agronoom ja tundis mõisa majapidamise vastu
suurt huvi. Ka tema käinud vahel välisreisidel kuid kunagi ei läinud mõisast ära
sügisel või kevadel, kui põldudel oli kõige pakilisem. Oma reisid tegi kas suvel
või talvel. Iseloomult olnud ta sama uhke ja üleolev kui enamus paruneid. Kui ta
hobusega ringi ratsutanud, pidanud talumehed, kes juhtusid talle vastu tulema,
aegsasti üle kraavi minema ja mütsi kaenlasse võtma."
Aga lähme siis nüüd kohale ja loeme kokku - mitu kiviposti on mõisaesise lipuplatsi siseringil?
Ajaloolised ürikud teavad selle kõrtsi kohta pajatada vaid järgnevat:
"Vana Läänemaa kõrts, kus teadaolevalt käis kõva laulmine, pidu kaua ei kestnud,
sest edasi liiguti lähedal (~200m kaugusel) asuvasse Harjumaa Sihi kõrtsi, kus õhtu
edasi kestis."
Sellest hoolimata on kohalikud aga kõrtsi meeles pidanud ja selle kunagisse
asukohta suisa mälestuskivi püstitanud. Mälestuskivi juures on ka uhiuus geopeituse
aare - ja selle aarde logiraamatust soovitud vastuse leiadki. Aare asub kivist 10
sammu kaugusel, kivi ise asub koordinaatidel: N58 5A,BC' E24 3E,BG'
A - seikluse 8319 vastuse ristsumma * 2
B - seikluse 8303 vastuse viimane number
C - seikluse 8320 vastus
D - seikluse 8307 vastuse ristsumma * 3
E - seikluse 8320 vastuse ristsumma
F - seikluse 8316 vastuse kaks esimest numbrit
G - ( seikluse 8306 vastus * 3 ) - 1
Vastuse leiad logiraamatu esimeselt lehelt.